Baltikumi suurima audiitor- ja maksunõustamisbüroo Ernst & Young Baltic partner ja maksukonsultant Ranno Tingas jagas kolmapäeval, 28. oktoobril Nordea kontserdimajas toimunud eesti raamatupidajate konverentsil "Teejuht 2016. aastaks" nõu, kuidas värske kohtupraktika valguses maksuriske hinnata.

Hiljutistes kohtulahendites selgitas Riigikohus küsimust, millal võib maksuhaldur arve alusel osutatud teenuse tegelikult töösuhteks lugeda ja osaühingu esitatud arve palgatuluks ümber kvalifitseerida. Kohus nõustus maksuametiga, et maksustamine peaks vastama tehingu tegelikule sisule.

"Tegemist on halli alaga, mille piirimaile jäävaid lahendusi on väga suur osa ettevõtetest juba aastaid kasutanud," sõnas Tingas. "Seetõttu puudutab see teema väga paljusid, " lisas ta. Ehkki riskid on riigikohtu tõlgendusega ja tänu maksuameti koostatud juhendile selgemaks muutunud, on endiselt tegemist võrdlemisi halli alaga. 

Kuidas maksuriske hinnata? 

Maksuekspert rõhutas konverentsil, et maksuriskide hindamisel peab kõigepealt alati silmas pidama tehingu sisu. Esmalt vaadatakse lepingut – kui teenuse osutamise lepingu sisus on töölepingule omaseid tunnuseid (näiteks on lepingusse märgitud tööaeg, puhkused vms), siis on üldjuhul tegemist pigem töölepingulise suhtega. 

Vaadatakse ka seda, kas isik on osa organisatsioonist (näiteks kas ta on ettevõtte kodulehel välja toodud meeskonna liikmete või töötajate all; kas ta võtab osa ettevõtte töötajatele mõeldud üritustest; kas meeskonna liikmed suhtuvad temasse kui kolleegi, kas tal on ettevõttes alluvaid jne). "Mida rohkem töösuhtele viitavad tunnuseid, seda suuremad on ka riskid," selgitas Tingas. 

Maksuekspert tõi välja, et antud valdkonna maksuriskide hindamisel võiks ettevõtja mõelda näiteks järgmistele küsimustele: 

• kas teenuseleping on äkki töölepingu sisuga?
• kas isik on osa tellija organisatsioonist või ei ole?
• kas tal on alluvaid?
• kas näiteks nõustamine on ülesannetes, mida isik täidab juhatuses või on hoopis tegu iseenda nõustamisega?
• kas teenus on projektipõhine ja ajutine ning suunatud tulemuse saavutamisele?
• kas on käsunduslepingule omane aruandlus?
• kas teenuse osutaja võtab riske?  

Tingas rõhutas, et mitte ükski aspekt, ei oma üksinda olulist kaalu. Rolli mängivad mitmed korraga esinevad aspektid koos. Piiripealsetel juhtudel muutuvad Tingase sõnul oluliseks ka muud nüansid. Näiteks võiks riskikahtluse tekkimisel tähelepanu pöörata ka järgmistele aspektidele:

• kelle ruumid ja kelle töövahendid?
• kas OÜ arved on igakuised ja samas summas?
• kas OÜ-l on mitu klienti või peamiselt üks?
• kas OÜ-l on teenuse osutamiseks inimesed ja vajalik taristu?
• kuidas algas koostöö OÜ-ga? Kas varasemast töösuhtest?
• kuidas näevad koostööd teised?

Nende küsimuste põhjal tuleks ettevõttes esimese asjana teha kriitiline hinnang – kas võib esineda mingeid maksuriske. Vajadusel võib konsulteerida ka maksuametiga, ent eelkõige tuleb ise selgusele jõuda, kas tegemist on sarnase olukorraga, kui kõnealustes kohtulahendites või mitte.