Maksukoormus Eestis on Euroopa Liidu üks madalaimaid ja ulatub 2019. aasta andmetel 33,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Maksutrendid Eestis ja Euroopa Liidus“. Eesti kuulub ka kolme vähim maksuerandeid ja -soodustusi tegeva Euroopa Liidu riigi hulka. Kiired muutused ühiskonnas vähendavad tulevikus võimalust rahastada riigi kulutusi tööjõumaksudest senises mahus.
“Maksukoormus on Eestis Euroopa Liidu üks madalamaid ja maksuerandid moodustavad 1,1% sisemajanduse kogutoodangust,” ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. “2021. aasta riigieelarves on maksusoodustusi ja -vabastusi 301,9 miljoni euro ulatuses. Osakaaluna SKT-st viib see Eesti kolme vähim maksusoodustusi ja -erandeid tegeva Euroopa Liidu liikmesriigi sekka. Samas tagavad vähesed erandid Eesti maksusüsteemi lihtsuste ja läbipaistvuse.”
Eesti riigieelarve suurimad maksukulud ehk maksusoodustused ja -vabastused on ettevõtete regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär (79 miljonit eurot), madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed (70 miljonit eurot), soodsam aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele (31 miljonit eurot) ja majutusteenuste madalam käibemaksumäär (31 miljonit eurot).
Piiritsa sõnul on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. “Maksutulu struktuur on Euroopa Liidus püsinud viimase kahekümne aasta jooksul väga stabiilsena. Seevastu Eestis oleme viimastel kümnenditel nihkunud tööjõu maksustamiselt rohkem tarbimise maksustamisele,” ütles Piirits. “Eesti paistab silma käibemaksu kogumise efektiivsusega – võrreldes teiste riikidega suudab maksuamet koguda kokku suure osa potentsiaalsest maksukohustusest ning kõrvalehoidmise, maksupettuste ja -eristuste läbi tekkiv kadu on väike.”
Piirits rõhutab, et digiareng, Eesti rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus veelgi vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel. “Kui kulud püsivad samal tasemel või suurenevad, siis panevad need muutused paratamatult otsima täiendavaid rahastusallikaid. Eestis maksustatakse näiteks kapitali Euroopa Liidus keskmisest kolm korda vähem,” ütles Piirits.
Kapitalimaksude hulka kuuluvad näiteks varamaksud (Eestis maamaks), ettevõtte tulumaks ning maksud dividendi- ja üüritulult.
2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks “Tulevikukindel maksustruktuur”, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
