Kommentaar Äripäeva 07.10.2010 artiklile "Kuidas käituda, kui maksuamet tuleb külla?"

Tuleb teha vahet, kas tegemist on kriminaalmenetluse raames läbiviidava läbiotsimisega, milleks on olemas kohtu või prokuratuuri luba või on tegu maksumenetluse käigus toimuva vaatlusega, mida reguleerib maksukorralduse seadus (MKS).

MKS § 72 lõige 1 sätestab otsesõnu, et maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.

Üldiseks MKS-st tulenevaks põhimõtteks on, et vaatluse käigus võib maksuhaldur küll siseneda maksumaksja tegevuskohta, kuid vaatlus saab piirduda näha olevate asjaolude fikseerimisega.

Eeltoodu  tähendab, et kellegi kotti pugeda või sahtlis-arvutis sobrada ametnik vaatluse käigus ei tohi.

Maksuhalduril on küll õigus kontrollida isiku dokumente, nõuda asjade ja raha ettenäitamist, kuid MKS § 62 kohaselt toimub see üldjuhul maksuhalduri ruumides ning see pole vaatluse esemeks.

Kui maksuhaldur soovib teostada dokumentide kontrolli juriidilise isiku asukohas, peab selleks olema juriidilise isiku luba. On selge, et  loa saab anda juhatuse liige, mitte suvaline töötaja.

Põhimõtteliselt võib juhatuse liige lubada ka arvutis oleva materjali ümberkopeerimist, kuid sellist luba ei tohi maksuhaldur saavutada isiku eksitamisega. Ametnik peab MKS järgi selgitama isikule tema õigusi, sealhulgas tuleb selgitada vaatluse osas enne selle läbiviimist, millega on tegemist ning millised on maksuhalduri ja maksumaksja õigused-kohustused.

Äriühingu töötajates pettekujutelma loomine vaatluse käigus, mille tulemusel töötajad arvavad, et peavad oma arvuti sisu laskma ümber kopeerida, on kindlasti ebaseaduslik.

Läbiotsimise puhul eelnevalt kirjeldatud piiranguid ei ole, kuid ka läbiotsimisel tuleb täpselt endale selgeks teha läbiotsitava õigused.

Nagu näeme, on ametniku pädevus läbiotsimise ja vaatluse puhul väga erinev, mistõttu esimese asjana tuleks maksuameti visiidi puhul selgeks teha, millise menetlustoiminguga millise menetluse raames on tegu.

On viimase paari aasta üsna massiline käitumismuster, kus MTA nõuab äriühingu kontrollimisel ettevõtte töötajate isiklike pangakontode väljavõtteid.

Selline nõudmine esitatakse töötajale enamasti suuliselt, kuid olen näinud ka kirjalikke korraldusi. Äriühingu kontrollimisel pole selle töötaja pangakonto nõudmine ja sellega töötaja pangasaladuse riivamine üldjuhul põhjendatud, sest kontrollitavaks pole ju töötaja.

Soovitan ettevõtjatel maksuameti töötajate külaskäigu puhul kohe võtta ühendust maksumenetlust valdava juristiga. 

Vahur Kivistik
Hansa Law Offices
vahur.kivistik@hansalaw.ee