Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:

• hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik või
• hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

Sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003. a määrusega nr 113. Määruse § 2¹ järgi peab hooldajatoetuse saaja osas sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule hooldajatoetust maksev valla- või linnavalitsus.

Vallal või linnal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest järgmistel juhtudel:

• kui valla- või linnavalitsusel on teave, et hooldajatoetuse saaja vastab samaaegselt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele, st et nimetatud isiku eest maksab samaaegselt sotsiaalmaksu riik. Teabe allikaks võib olla kirjalik kinnitus toetuse saajalt mõne sama seaduse § 6 lõike 1 punkti alla kvalifitseerumise kohta või ka muudest allikatest saadud vastav teave (nt andmed isikute kohta, kes kasvatavad alla 3-aastast last, mistõttu maksab nende eest sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustusamet).
• kui hooldajatoetuse saaja töötab. Sotsiaalmaksuseaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest.
• kui hooldajatoetuse saaja saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama pensioni saamisest.

Vald või linn maksab hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb hooldajatoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on vallal või linnal kohustus sotsiaalmaksu maksta. Sel juhul näidatakse deklaratsioonil ESD valla- või linnapoolse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev.

Näide: aprillikuus on isikul tekkinud õigus saada hooldajatoetust 15. aprillist (16 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgnevalt:
725 ÷ 30 = 24,17
24,17× 16 = 386,72
386,72 × 33% = 127,62 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).

Seadus ei tee vahet, kas hooldajatoetust makstakse ühe või mitme isiku hooldajale, seega tuleb sotsiaalmaks tasuda kuumääralt olenemata hooldatavate arvust. Kui aga hooldajatoetust makstakse kahe erineva kohaliku omavalitsuse poolt, siis iga kohalik omavalitsus peab maksma sellise hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt.

Valla- või linnavalitsus on kohustatud arvutama aruandekuul iga isiku kohta maksmisele kuuluva sotsiaalmaksu, selle üle kandma maksu- ja tolliameti pangakontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksudeklaratsiooni ESD. Samuti on vald ja linn kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tema nõudmisel tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM).

Maksudeklaratsioon ESD esitatakse elektrooniliselt e-teenuste keskkonnas e-MTA. Elektroonilise deklaratsiooni ESD faili struktuur