Küsimus: kinnisvaraarendaja on kohustatud juba müüdud korteris teostama garantiiperioodi lõpul garantiitööd. Klient ei soovi paranduste teostamist ehitaja poolt, kuid soovib saada garantiiaegsete puuduste mitte likvideerimise eest rahalist kompensatsiooni. Kinnisvaraarendajal on pakkumine konkreetsete puuduste likvideerimiseks. Kui maksta samas summas kompensatsiooni eraisikule (kompromissleping), kas ettevõte on kohustatud väljamakselt kinni pidama tulumaksu? Kui makstav kompensatsioon on suurem kui eelpool viidatud hinnapakkumine, siis kas olukord on maksustamise aspektist erinev?

Vastab maksumaksjate liidu jurist:

Kuna klient ise ei soovi garantiiremonti, siis ei saa kinnisvaraarendaja poolt makstav summa olla kompensatsioon puuduste mittelikvideerimise eest. Olemuslikult on see summa kuluhüvitis. Hoolimata sellest, et kuludokumenti ei ole, on vaid hinnapakkumine, ei pea seda summat tulumaksuga maksustama. Kui kliendile makstakse suurem summa kui hinnapakkumises kirjas, siis sellele maksuvabastus ei laiene. Seega tuleb hinnapakkumist ületavalt osalt tulumaks kinni pidada.

Hüvitisi, mida füüsilise isiku tuluna ei maksustata, reguleerib tulumaksuseaduse § 12 lõige 3. Üldjuhul on eelduseks kuludokumendi olemasolu.

Seda on võimalik tõlgendada ka ostuhinna vähendamisena, sest müüdud objekt ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kuigi sel juhul peaks kokkulepe olema notariaalselt tõestatud, ei ole see maksustamisel määrav. Tulumaksukohustust ei teki.