Mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht maksab tulumaksu rahalises või mitterahalises vormis väljaviidud kasumilt ja varalt. Maksustamisel arvestatakse maksulepingutest tulenevaid erisusi.

Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

Püsiva tegevuskoha mõiste kohaselt on selle tekkimiseks oluline eelkõige majandustegevuse olemasolu Eestis, mitte niivõrd geograafiliselt piiritletud koht. Püsiv tegevuskoht tekib ka liikuva tegevuse osas ning mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu. Majandustegevuse toimimiseks on tavaliselt tarvis inimesi, kuid püsiv tegevuskoht võib tekkida ka ilma inimjõu abita töötavate seadmete või rajatiste kaudu.

Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.

Kohustused

Püsiva tegevuskoha kasumi tuvastamiseks peab mitteresidendist äriühing pidama detailset arvestust.

• Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu Eestis
  erisoodustustelt:
  • kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt,
  • ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt väljamaksetelt,
  • püsivale tegevuskohale omistatud kasumilt, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud.

Eeltoodud maksustatav tulu deklareeritakse vormi TSD vastavatel lisadel.

• Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama maksu- ja tolliametile püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.

Majandusaasta aruanne peab kindlasti sisaldama vähemalt järgmist:

• aruandva püsiva tegevuskoha tuvastamiseks vajalik info: nimi, registrikood, asukoht Eestis;
• tegevusaruanne, mis sisaldab püsiva tegevuskoha tegevuse kirjeldust Eestis;
• bilanss (varade ja kohustuste aruanne);
• kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne);
• esindusõigusliku isiku kinnitus (allkiri).

Püsiva tegevuskoha maksuarvestuse põhimõtted

Mitteresident peab deklareeritava maksustatava väärtuse määramiseks pidama eraldi püsiva tegevuskoha maksuarvestust. Kuigi Eesti maksuseadused ei reguleeri püsiva tegevuskoha raamatupidamisreegleid, peab mitteresident maksuarvestust pidama viisil, mis võimaldab mõistliku aja jooksul saada ülevaate Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kuludest, saadud tuludest, varadest ning kohustustest.

Mitteresidendist juriidiline isik võib Eestis asuva püsiva tegevuskoha raamatupidamisarvestust pidada oma asukohariigis seal kehtivate reeglite alusel, kui need reeglid vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisnõuetele ning võimaldavad määrata õige maksukohustuse Eestis.

Deklaratsiooni TSD lisas 3 deklareeritud andmete õigsuse tõendamiseks peab mitteresidendist juriidiline isik (maksuhalduri nõudmisel) iga maksustamisperioodi lõpu seisuga tõendama, et Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasum oli maksustamisperioodi lõpu seisuga püsiva tegevuskoha kasutuses. Sisuliselt eeldab see püsiva tegevuskoha bilansi koostamist viisil, mis näitaks, et kogu teenitud, kuid jaotamata kasumile vastab bilansi aktivas tegelik vara (raha, kaubad, väärtpaberid, nõuded vms).

Püsivast tegevuskohast väljaviidava kasumi deklareerimine

Püsivast tegevuskohast väljaviidav kasum deklareeritakse deklaratsiooni TSD lisal 3. Deklaratsioon esitatakse maksu- ja tolliametile kasumi väljaviimisele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja tulumaks tasutakse maksu- ja tolliameti pangakontole samaks kuupäevaks.

Kasum deklareeritakse isegi juhul, kui tulumaksuseaduse alusel ette nähtud maksusumma on tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu kohaselt Eestis tulumaksust vabastatud.

Kui mitteresidendist juriidiline isik omab Eestis püsivat tegevuskohta, siis on ta tulumaksu kinnipidajana kohustatud saajale maksustatavalt väljamakselt kinni pidama tulumaksu ja esitama maksustatavate väljamaksete kohta deklaratsiooni TSD koos vastavate lisadega.

Deklaratsioonide esitamiseks peab püsiv tegevuskoht olema Eestis registreeritud. Eesti äriregistris registreeritud filiaali registriandmed jõuavad maksu- ja tolliameti andmebaasi automaatselt.

Kasumi maksustamise põhimõtted

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamisel lähtutakse tulumaksuseaduses sätestatud üldisest põhimõttest, et jaotamata kasumit tulumaksuga ei maksustata.

Kui maksulepinguriigi residendil ei ole Eestis tekkinud püsivat tegevuskohta maksulepingu mõttes, siis maksustamine Eesti reeglite alusel ei rakendu, kuna maksuleping seda ei luba. Maksulepingu sätted ei mõjuta püsiva tegevuskoha registreerimise kohustust.

Maksulepingute ja tulumaksuseaduse koosmõjus on Eestil õigus maksustada selle jaotamise hetkel mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tulu, millest on maha arvatud püsiva tegevuskoha tulu teenimisega seotud kulud ning juhtimise ja administreerimisega seotud mitteresidendist äriühingu Eesti püsivale tegevuskohale omistatud kulud.

Mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud deklareerima läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha teenitud maksustatava kasumi maksustamisperioodis, mil püsiv tegevuskoht ei saa seda ise kasutada või sellelt muul alusel tulu teenida.

Seega ei maksustata mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumit Eestis seni, kuni vahendid on püsiva tegevuskoha kasutuses ehk kui need on püsivale tegevuskohale koheselt kättesaadavad (nt rahalised vahendid välisriigis asuval pangakontol, mida püsiv tegevuskoht saab vabalt kasutada) või investeeritud viisil, mis tagab tulu tekkimise püsivale tegevuskohale.

Maksed välisriigis asuvale või ühisele pangakontole

Kui tellija tasub mitteresidendi Eestis püsiva tegevuskoha kaudu osutatud teenuste või müüdud kaupade eest mitteresidendi välisriigis asuvale pangakontole, ning kui püsiva tegevuskoha jaoks ei ole eraldi pangakontot avatud ning see on ühine mitteresidendist juriidilise isiku pangakontoga, ei pruugi sellisele välisriigis asuvale või ühisele pangakontole maksete tegemisel alati olla tegemist püsivast tegevuskohast kasumi väljaviimisega.

Kui kirjeldatud olukorras oleks püsiva tegevuskoha asemel Eesti residendist äriühing, oleks välisriigis asuvale pangakontole laekunud raha kajastatud äriühingu raamatupidamises nõude või varana, mis tähendab seda, et Eesti äriühingul oleks säilinud nõue tasu osas, mida ta oleks pidanud tellijalt saama osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest.

Seega, kui püsival tegevuskohal tekkis või säilis nõue tasu osas, mida ta oleks pidanud tellijalt saama, kuid mis tasuti otse mitteresidendi ühisele või välisriigis asuvale pangakontole, ei loeta sellist ülekannet Eestist vara väljaviimiseks.

Kui püsival tegevuskohal tekib või säilib nõudeõigus eelnimetatud tasu osas, siis ei ole tegemist Eestist kasumi väljaviimisega selle eest muud vara vastu saamata, sest ka nõudeõigus on vara. Eeltoodust on võimalik järeldada, et välistatud ei ole olukord, kus mitteresidendil tekibki püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumilt tulumaksu tasumise kohustus kord majandusaastas või alles projekti lõpus.

Kulude ja hindade arvestus

Mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha maksuarvestuses lähtutakse tehingute hinna ja kulude arvutamisel üldreeglina turuhinnast.

• Kui mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht soetab peakontorilt viimase poolt ostetud või omatoodetud kaupu, siis püsiva tegevuskoha kulude hinna määramisel tuleb vahet teha püsiva tegevuskoha enda tarbeks või edasimüügiks ostetud kaupadel.
  • Kui püsiv tegevuskoht ostab peakontorilt kaupu eesmärgiga neid edasi müüa, siis peab peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelises tehingus võõrandatud kauba hind vastama turuväärtusele ehk olema kajastatud hinnas, millega mitteseotud isikud võõrandaksid samu või sarnaseid kaupu samadel või sarnastel tingimustel.
  • Kui peakontorilt ostetakse kaupa püsiva tegevuskoha enda tarbeks, siis võib kauba hinnaks olla peakontori poolt kaubaga seotud kulu ilma kasumimarginaalita, mis tekiks mitteseotud isikute vahel.
• Kui mitteresidendist juriidiline isik osutab püsivale tegevuskohale teenuseid, siis kajastatakse need turuhinnaga (teenuse osutamisega seotud kuludele lisatakse kasumimarginaal), eeldusel,et mitteresidendist juriidiline isik osutaks sarnaseid teenuseid kolmandatele isikutele.
  • Kui mitteresidendist juriidiline isik sai teenuse Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu kolmandalt isikult, siis üldjuhul eeldame, et teenus on turuhinnas.
• Üld- ja administratiivkulud kajastatakse lähtuvalt tegelikest kuludest ilma kasumimarginaalita omistatuna mitteresidendist juriidilise isiku püsivale tegevuskohale lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumitest. Näiteks on võimalik, et üldhalduskulude jaotamise aluseks püsiva tegevuskoha ja peakontori vahel sobib võtta püsiva tegevuskoha realiseerimise netokäibe suhe mitteresidendist juriidilise isiku realiseerimise netokäibesse.

Maksulepingu soodustused

Kui mitteresident on resident riigis, kellega Eesti on sõlminud kehtiva maksulepingu, kohaldatakse püsiva tegevuskoha maksustamisel maksulepingust tulenevaid soodustusi.

Maksulepingute artiklis 7 sätestatu kohaselt saab mitteresidendi äritegevuse tulusid maksustada Eestis vaid juhul, kui mitteresidendi äritegevus toimub Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

Kui maksulepinguriigi residendil ei ole Eestis tekkinud püsivat tegevuskohta maksulepingu mõttes, siis kasumi maksustamine Eestis ei rakendu, kuna maksuleping seda ei luba. Püsiva tegevuskoha registreerimise kohustust maksulepingu sätted ei mõjuta.

Kui maksulepingust tulenevad tulumaksuseadusest mitteresidendile soodsamad maksustamistingimused, siis kohaldatakse maksulepingu sätteid.

Maksumäärad

• Tulumaksu tavamäär püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumilt on 20/80.
• Alates 2019. aastast kohaldub mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast regulaarselt väljaviidud kasumile rakendub tavapärasest (20%) madalam maksumäär 14%, maksustatav summa jagatakse 0,86ga.

Seega on tulumaksusumma kasumi korrapärasel väljaviimisel väiksem kui kasumi kogumisel ja jaotamisel näiteks korraga ühes summas tegevuse lõpus.

Madalam maksumäär 14/86 arvutatakse kalendriaastas mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile, mis ei ületa püsivast tegevuskohast eelmise kolme kalendriaasta keskmist väljaviidud tulumaksuga maksustatud kasumit.

Muudatuse kohaldamise esimestel aastatel (2019, 2020) võetakse üleminekuna keskmine kasumi arvutamisel arvesse vastavalt vaid ühe (2018) ja kahe (2018, 2019) eelmise kalendriaasta püsivast tegevuskohast väljaviidud tulumaksuga maksustatav kasum.

Keskmise arvutusse võetakse arvesse nii 20/80 kui ka 14/86 maksumääraga maksustatud eelmisel kolmel aastal väljaviidud kasum, topeltmaksustamise vältimise eesmärgil Eestis maksuvaba kasum arvesse ei lähe.

Kui ühel või kahel eelmisel aastal kasumit välja ei viidud, ei välista see iseenesest kalendriaastas madalama maksumäära arvutamist, sest kui isegi vaid kord eelmise kolme aasta jooksul on tulumaksuga maksustatavat kasumit jaotatud, arvutatakse sellest ühele kolmandikule madalam tulumaksu määr, kohustamata igal kalendriaastal kasumit jaotama. Kui eelmisel kalendriaastal tulumaksuga maksustatavat kasumit ei jaotatud, siis vastava aasta kohta läheb keskmise arvutusse arvesse 0.

Kasumi jaotamise hetk ja deklareerimise aeg

Mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud deklareerima läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha teenitud maksustatava kasumi maksustamisperioodis, mil püsiv tegevuskoht ei saa seda ise kasutada või sellelt muul alusel tulu teenida.

Seega ei maksustata mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumit Eestis seni, kuni vahendid on püsiva tegevuskoha kasutuses ehk kui need on püsivale tegevuskohale koheselt kättesaadavad (nt rahalised vahendid välisriigis asuval pangakontol, mida püsiv tegevuskoht saab vabalt kasutada) või investeeritud viisil, mis tagab tulu tekkimise püsivale tegevuskohale.

Üldjuhul määratleb kasumi jaotamise hetke mitteresidendist äriühing, kes kajastab seda Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksuarvestuses hetkel, kui kasumile vastav osa varadest ei ole enam püsivale tegevuskohale kättesaadav.

Püsiva tegevuskoha kasutuses oleva vara tuvastamiseks peab mitteresidendist äriühing pidama piisavalt detailset arvestust, millest nähtub püsiva tegevuskoha varade suurus ning nende kasutamine. Kui mitteresidendist äriühing ei suuda tõendada, et kasumile vastav osa varast on püsivale tegevuskohale kättesaadav (nt kui mitteresidendist juriidiline isik on jaotanud dividende püsiva tegevuskoha poolt teenitud kasumi arvel või kui maksuarvestusest nähtub, et püsiv tegevuskoht ei ole saanud talle kuuluva vara kasutamise eest õiglast tasu), loetakse kasum väljaviiduks.

Kui mitteresidendist juriidiline isik ei ole enne püsiva tegevuskoha lõpetamist Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumit jaotanud, siis loetakse püsiva tegevuskoha lõpetamisel läbi püsiva tegevuskoha saadud kasum jaotatuks ning mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud tasuma tulumaksu.

Mitteresidendist äriühing esitab vormi TSD lisa 3 alles pärast seda, kui on toimunud tulumaksuga maksustatav kasumi jaotamine. Kui seda pole toimunud, ei ole vaja deklaratsioonivormi TSD lisa 3 osas I esitada ega püsiva tegevuskoha tulusid ning varasid deklareerida.

Siirdehinna turuväärtuse määramisega seonduvaid reegleid kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud tehingutele.

Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, käsitatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasumina ka äriregistrist kustutatud äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi või mitterahalisi sissemakseid.

Madala maksumäära kohaldamine

Korrapärasel kasumi väljaviimisel on tulumaksumäär madalam (14/86) ja tulumaksu summa väiksem kui kasumi kogumisel ja jaotamisel näiteks korraga ühes summas püsiva tegevuskoha tegevuse lõpetamisel.

Madalam maksumäär kohaldub kalendriaastal püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile püsiva tegevuskoha eelneva kolme kalendriaasta keskmise väljaviidud tulumaksuga maksustatud kasumi ulatuses.

Kui mõnel eelneval kalendriaastal tulumaksuga maksustatavat kasumit ei jaotatud, siis see ei välista eelneva kolme kalendriaasta keskmise arvutamist ja selles ulatuses madalama maksumäära kohaldamist. Sel juhul läheb kalendriaasta osas, mil tulumaksuga maksustatavat kasumit ei jaotatud, keskmise kasumi arvutusse 0.

Keskmise kasumi arvutamisel võetakse arvesse nii madalama maksumääraga 14/86 kui ka tavamääraga 20/80 maksustatud kasum.

Topeltmaksustamise vältimise eesmärgil Eestis maksuvaba kasum arvesse ei lähe. Igal kalendriaastal arvutatakse eelneva kolme kalendriaasta keskmine tulumaksuga maksustatud kasumi summa uuesti.

Eelneval kalendriaastal arvutatud, kuid madalama maksumäära kohaldamiseks kasutamata keskmist kasumit järgmistele aastatele edasi kanda ei saa. Seega, mida korrapärasemalt ja võrdsemalt igal kalendriaastal püsiv tegevuskoht kasumit jaotab, seda enam tulevikus püsiva tegevuskoha kasumile madalam maksumäär kohaldub.

E-MTAs on püsival tegevuskohal võimalik oma andmeid vaadata. TSD lisa 3 osas I on näha kasumi summa, millele püsival tegevuskohal on võimalik kohaldada madalamat maksumäära.

Püsivale tegevuskohale omistatud kasumi jaotamine deklareeritakse TSD lisa 3 koodil 3000.

• Kõigepealt saab deklareeritud kasumit vähendada topeltmaksustamise vältimiseks maksuvaba summa võrra koodil 3260.
• Seejärel arvutatakse kasumiosa, millele kohaldub madalam maksumäär 14/86 koodil 3272.
• Kui kasumi summa ületab eelmise kolme kalendriaasta keskmise tulumaksuga maksustatud kasumi, arvutatakse kasumiosa, millele kohaldub tavamäär 20/80, koodil 3273.

Püsiva tegevuskoha väljamakselt tulumaksu kinnipidamist ei toimu ning kasumi väljamakset vormil INF 1 ei kajastata.

Vara Eestisse sissetoomine ja Eestist väljaviimine

Püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtutakse selles riigis kindlaks määratud vara väärtusest, kust vara toodi. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest (TuMS § 53 lg 4¹²).

Kui mitteresidendist juriidiline isiku peakontor viib vara teise riiki asuvasse püsivasse tegevuskohta, siis võib väljaviidava vara kindlaks määratud väärtus või turuväärtus olla maksustatud mitteresidendist juriidilise isiku riigis (tulumaks lahkumisel).

Deklaratsiooni TSD lisal 3 deklareeritakse peakontori püsivasse tegevuskohta paigutatud vara, mille eest ei ole vastu saadud muud vara ega teenust ega samaväärset hüve. Teisisõnu deklareeritakse püsivasse tegevuskoha paigutatud vara, mille vastu nõuet ei esitata ja raha ei maksta.

Kui püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtus on TSD lisal 3 deklareeritud, siis võimaldab see tulevikus peakontorisse vara tagasi viimisel vältida topeltmaksustamist Eestis.

Maksudeklaratsioonil TSD lisal 3 koodil 3333 deklareeritav vara

Varade määratlemisel saab aluseks võtta Riigikohtu lahendis (RKHK 3-3-1-20-14 ) toodud seisukohad. Riigikohtu seisukohtadest tuleneb põhimõte, et mitteresidendi ja tema Eestis asuva püsiva tegevuskoha vahelised majandustehingud maksustatakse samamoodi, nagu neid tuleks maksustada siis, kui püsiva tegevuskoha (filiaali) asemel oleks mitteresident asutanud Eestis iseseisva äriühingu (tütarühingu).

Riigikohus leidis, et see puudutab muu hulgas ka laenu andmist ja tagastamist ning sissemakseid ja väljamakseid omakapitali. Riigikohus leidis, et tulumaksuseaduse § 53 lõikes 4 on maksuobjektiks “püsivast tegevuskohast välja viidud vara, mis ületab püsiva tegevuskoha jaoks sisse toodud vara”.

Kui võrrelda püsiva tegevuskoha raamatupidamisaruannet äriühingu raamatupidamisaruandega, on “püsiva tegevuskoha jaoks sisse toodud vara” analoogiks äriühingu aktsia- või osakapital (ja muud aktsionäride või osanike tehtud sissemaksed).

Püsivast tegevuskohast vara väljaviimist võib seega võrrelda äriühingu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksetega ning likvideerimisjaotistega.

Erinevalt dividendidest ja muudest kasumieraldistest maksustab Eesti nimetatud väljamakseid alates 2009. aastast pärast äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete mahaarvamist. Sarnaselt äriühingu käsitlusega maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum selle väljaviimisel (nagu dividend või muu kasumieraldis), püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara Eestist väljaviimist aga täiendavalt ei maksustata (sarnaselt omakapitali tehtud sissemaksetega).

1. Kas filiaalile Eestist ostetud arvuti on deklareeritav vara?

Kui arvuti osteti (kulutus tehti) filiaali (püsiva tegevuskoha) arvel, siis ei ole arvuti deklareeritav vara. Kui arvuti osteti (kulutus tehti) peakontori arvel ning filiaal (püsiv tegevuskoht) seoses arvuti ostuga kulutusi ei teinud, siis on arvuti deklareeritav vara.

2. Kas filiaalile Soomest mitteresidendist juriidilise isiku poolt ostetud arvuti/masinad, mis toodi Eestisse, on deklareeritav vara?

Jah, Soome mitteresidendist juriidilise isiku peakontori arvel ostetud arvuti/masinad, mille osas filiaal kulutusi ei teinud, on deklareeritav vara.

3. Kas filiaalile mitteresidendist juriidilise isiku poolt pangast filiaali tegevkulude katmiseks ülekantud raha tuleb deklareerida?

Kui mitteresidendist juriidilise isiku peakontor kandis filiaalile üle laenuraha ja filiaal on peakontorile kohustatud laenuraha tagastama, siis ei ole peakontori ülekantud raha deklareeritav vara. Kui peakontor kandis filiaalile tegevuskulude katmiseks üle raha ning filiaalil ei ole kohustust peakontorile raha tagastada, siis on peakontori ülekantud raha deklareeritav vara.

4. Kas filiaalile mitteresidendist juriidilise isiku poolt antud laen (laenuleping, intressid) tuleb deklareerida?

Laenulepinguga kaasneb filiaalile kohustus laen tagastada ning saadud laen ei ole deklareeritav vara.

5. Kas filiaalile mitteresidendist juriidilise isiku poolt müüdud teenused ja kaubad tuleb deklareerida?

Teenuste ja kaupade müügiga kaasneb filiaalile kohustus teenuste ja kaupade eest tasuda ning need ei ole deklareeritavad varad.

6. Kas vara all mõeldakse ka filiaali Eestis teenitud kasumit, mida pole veel välja võetud või välja viidud?

Deklareeritava vara all mõeldakse üksnes peakontori poolt püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara. Filiaali (püsiva tegevuskoha) Eestis teenitud kasumit varana ei deklareerita.

Miks on vara väärtuse deklareerimine vajalik?

Tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud (tulumaksuseaduse § 53 lg 4).

Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata väärtpaberite rahastamisega seotud vara väljaviimise või tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara viiakse välja usaldusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks, ning kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul selle väljaviimisest arvates tagasi Eestisse (tulumaksuseaduse 53 lg 4 teine lause).

Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina tulumaksuseaduse § 53 lg 4 tähenduses käsitatakse ka:

• väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning
• püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud tulumaksuseaduse § 53 lõikes 4¹² nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel (TuMS § 53 lg 4¹³).

Seega on püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse deklareerimine vajalik püsivale tegevuskohale kasumi omistamisel ja maksustamisel tulumaksuseaduse § 53 lg 4¹³ alusel.

Deklareeritud vara väärtus vähendab püsivale tegevuskohale omistatud kasumit, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.

Edaspidi on Eestis asuv püsiv tegevuskoht kohustatud TSD lisa 3 koodil 3333 deklareerima uue vara väärtuse jäägi, kui maksustamisperioodil ehk kalendrikuus on toimunud peakontori ja Eesti püsiva tegevuskoha vahel vara liikumine (nt vara on Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks juurde toodud või peakontorisse tagasi viidud). Kui muudatusi ei toimu, siis TSD lisal 3 koodi 3333 täitma ei pea.

Vara väljaviimine

Püsivad tegevuskohad peavad igakuiselt deklaratsiooni TSD lisa 3 koodil 3333 näitama püsiva tegevuskoha vara väärtuse jäägi, arvestades muutust maksustamisperioodil. Kui kalendrikuus vara väärtus ei muutu, siis koodi 3333 selle kalendrikuu eest täitma ei pea.

Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitleta vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara pöördub tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks.

Kasum püsivast tegevuskohast maksustamisperioodil väljaviidud varalt deklareeritakse deklaratsiooni TSD koodil 3000.

Eestisse toodud vara deklareerimine

TSD lisal 3 koodil 3000 deklareeritakse:

• tavapärane püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud, ja
• kasum püsivast tegevuskohast maksustamisperioodil väljaviidud varalt, mille puhul on õigus arvesse võtta ja maha lahutada püsivas tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtus, mis on deklareeritud TSD lisal 3 koodil 3333.

Maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA ei lahutata deklaratsiooni TSD lisal 3 automaatselt koodil 3000 deklareeritud kasumist koodil 3333 deklareeritud vara jääki. Kui kasum on seotud püsivast tegevuskohast väljaviidud varaga, siis tuleb püsival tegevuskohal vara väärtus enne kasumi deklareerimist maha lahutada.

Maksulepingute kohaldamine püsiva tegevuskoha kasumi maksustamisel

Kui mitteresident on resident riigis, kellega Eesti on sõlminud riikidevahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping), kohaldatakse püsiva tegevuskoha maksustamisel maksulepingutest tulenevaid maksuvähendusi ja -soodustusi.

Püsiva tegevuskoha mõiste

Maksulepingutes esitatud püsiva tegevuskoha käsitlus erineb mõnevõrra Eesti tulumaksuseaduses sätestatust. Püsiva tegevuskoha mõiste maksulepingu kohaldamiseks on sätestatud maksulepingu artiklis 5.

Maksulepingud piiravad Eesti maksustamisõigust tulumaksuseadusega võrreldes. Maksulepingutes tähistab mõiste “püsiv tegevuskoht” äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

Maksulepingute püsivat tegevuskohta käsitlevas artiklis on toodud illustreeriv nimekiri võimalikest püsivatest tegevuskohtadest. Püsiva tegevuskoha määramisel on oluline, et oleks olemas äritegevuse koht, mis on piisavalt püsiv ja kindel ning äritegevus toimuks selle koha kaudu.

Seega tekib püsiv tegevuskoht kohas, mis on isiku äritegevusega geograafiliselt ja majanduslikult seotud.

Ehitustegevusega seotud püsiv tegevuskoht

Erinevalt tulumaksuseadusest on maksulepingutes eraldi säte ehitustegevusega seotud püsivate tegevuskohtade suhtes.

Nimelt on reeglina sätestatud, et ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadistamisprojekt või sellega seotud järelevalve kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see on kestnud maksulepingus sätestatud perioodi jooksul, näiteks kauem kui kuus kuud.

Püsiva tegevuskoha tekkimise alguseks loetakse ehitustegevuse algust. Kui erinevad ehitusplatsid või -projektid on üksteisega seotud, moodustades geograafiliselt ja majanduslikult ühtse terviku, liidetakse nende kestus püsiva tegevuskoha määramisel kokku. Ehituse peatöövõtja tegevuse perioodi hulka loetakse ka aeg, millal alltöövõtjad viibivad ehitusplatsil.

Abistavad ja ettevalmistavad tegevused

Maksulepingutes on erinevalt tulumaksuseadusest loetletud nimekiri abistavatest ja ettevalmistavatest tegevustest, millega tegelemise korral ei loeta püsivat tegevuskohta teises riigis tekkinuks.

Seega on võimalik, et mitteresidendil püsiv tegevuskoht küll eksisteerib, kuid seda ei loeta püsivaks tegevuskohaks maksulepingu mõttes, kuna mitteresidendi tegevus nimetatud püsiva tegevuskoha kaudu on ainult abistava või ettevalmistava iseloomuga.

Mitteresidendi esindaja

Sarnaselt tulumaksuseadusega loetakse ka maksulepingutes püsiv tegevuskoht tekkinuks mitteresidendi esindaja kaudu. Maksulepingutes käsitletakse eraldi sõltuvat ja sõltumatut esindajat. Sõltuv esindaja moodustab mitteresidendi püsiva tegevuskoha, sõltumatu mitte. Kui isik, kes tegutseb ettevõtte nimel ning kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib teises lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid (ning isik ei ole sõltumatu esindaja), siis loetakse antud ettevõttel olevat püsivat tegevuskohta selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei ole ainult abistava ja ettevalmistava iseloomuga, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta püsivaks tegevuskohaks.

Mitteresidendi sõltuv esindaja on kui mitteresidendi käepikendus teises riigis. Lepingute sõlmimise all ei saa mõista pelgalt allakirjutamise fakti, oluline on kas ja kelle juures toimub tegelik ja oluliste tingimuste kokkuleppimine. Et määrata kindlaks volitus lepingu sõlmimiseks mitteresidendi nimel, tuleb arvestada kogu suhte iseloomu mitteresidendi ja esindaja vahel. Siinjuures on üldiselt oluline tehingute korduvus ja tegevuse püsivus, kuid lepingute loomusest tulenevalt võib püsiv tegevuskoht olla tekkinud ka ühe lepingu sõlmimisest.

Isik, kes tegutseb sõltumatu esindajana, ei tekita mitteresidendile püsivat tegevuskohta, kui esindaja tegutseb enda nimel oma tavapärase äritegevuse käigus ning juriidiliselt ja majanduslikult mitteresidendist sõltumatult. Ühe isiku omamine või kontrollimine teise poolt ei tekita iseenesest püsivat tegevuskohta.

Lähtuvalt konkreetsetest tegelikest asjaoludest võib tütarettevõte emaettevõttele siiski ka püsiva tegevuskoha tekitada (kuid iseenesest ta seda ei ole).

Mitteresidendi äritegevuse tulude maksustamine

Mitteresidendi äritegevuse tulusid, mida maksulepingus mujal ei käsitata, võib maksulepingute kohaselt maksustada Eestis vaid juhul, kui mitteresidendi äritegevus toimub Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu (maksulepingute artikkel 7).

Maksulepingutes lähtutakse sarnaselt tulumaksuseaduse § 7 lõikes 3 sätestatuga iseseisva maksumaksja fiktsioonist, mille kohaselt juhul, kui mitteresidendi äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, loetakse sellele püsivale tegevuskohale omistatuks kasum, mille püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes mitteresidendiga, kelle püsiv tegevuskoht ta on (maksulepingu art 7 lg 2 ja 3).

Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel võib maha arvata püsiva tegevuskoha tõttu tekkinud kulu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulu, olenemata sellest, kus riigis kulu kanti. Sageli märgitakse maksulepingu lahutamatuks osaks olevasse protokolli sätteid püsiva tegevuskoha kaudu teenitud tulu maksustamise piiramise kohta lepinguosalistes riikides.

Topeltmaksustamise vältimise lepingud