Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant analüüsib üht reaalses elus juhtunud tööõnnetust. Tähelepanu juhitakse sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele.
Mis juhtus?
Töötaja üks tööülesannetest oli puidutööstuses liimpuitplaatide praakmaterjali järkamine. Töötaja oli teinud liimpuitplaati järjekordse lõike, kui puidutükid sae ummistasid. Töötaja vajutas saeketaste seiskamiseks hädastopi. Kasutades abivahendina ühte liinilt alla kukkunud puidutükki, proovis töötaja sellega ummistuse tekitanud puidutükke eemaldada. Abivahendina kasutatav puidutükk aga purunes ning töötaja sõrm sattus vastu töötavat saeketast. Õnnetuse tagajärg oli töötaja ühe sõrmelüli osaline amputatsioon.
Miks juhtus?
Töötajat ei oldud juhendatud saeketta võimaliku inertsist liikumise osas pärast hädastopi kasutamist. Takistamaks vigastute tekkimist oli küll saeketaste juurde paigaldatud kaitsekate, kuid see ei olnud reguleeritud vastavalt töödeldavale materjalile. Kuigi seadmele oli paigaldatud hädastop, mille töötaja enne ummistuse eemaldamist sisse lülitas, siis saeketaste inertsist liikumise peatamiseks ei olnud hädapidurit paigaldatud, mistõttu saekettad liikusid edasi ka pärast ummistuse tekkimist ja selle eemaldamise ajal. Tööõnnetus oleks jäänud juhtumata kui tööandja oleks seadme ohutuks muutnud ning kannatanut eelnevalt põhjalikult juhendanud.
