Maksu- ja tolliameti juht Enriko Aav ütleb, et enamik ettevõtteid, kelle maksuvõlg ajatatakse, tuleb raskustest välja ning tasub oma maksukohustused.
Kui paljudel ettevõtetel on hetkel maksuvõlgu ja kui suur osa neid võlgu on ajatatud?
Kokku on umbes 128 000 maksuvõlglast, neist enamik on siiski eraisikud.
Kokku oleme võlad ajatanud 3000 maksumaksjale, nendest enamik on ettevõtted. Ajatatud võla saldo on suurusjärgus 400 miljonit krooni. Koguvõlg on praeguse seisuga 6,1 miljardit krooni.
Mis teie senine kogemus ütleb: kas need, kelle maksuvõlg on ajatatud, tulevad enamasti raskustest välja ja tasuvad seejärel oma kohustused või lõpetavad nad pigem veel suuremate võlgadega?
Praegune kogemus ütleb, et kaks kolmandikku saavad endaga siiski hakkama: nad suudavad maksegraafikut täita ja maksavad võla ajapikenduse abil ära.
Mille põhjal otsustate, kas anda maksuvõlglasele ajapikendust või mitte?
Kõige tähtsam kriteerium on ettevõtja tegevuskava, kuidas ta kavatseb maksukohustusi täita. See peab olema realistlik. Ajatamine on pigem erand ja peame olema veendunud, et võlgnik tõepoolest suudab maksegraafikut täita. Kui maksuvõla summa on suur või ajatamisperiood on pikk, küsime lisatagatisi.
Aastaga on juriidiliste isikute maksuvõlg kasvanud peaaegu poole võrra. Mis maksuvõlglaste kõige sagedasemad põhjendused on?
Seoses majanduskriisiga on raha ringluses vähem. Ettevõtjad räägivad, et enamasti on asi ringvõlgnevuses. Selleks, et osta tootmissisendit, tuleb raha kohe välja maksta, aga kauba eest tuleb raha mitu kuud oodata. Sealt tekibki likviidsusprobleem.
Kas te sektorite põhjal ka vahet teete: näiteks kinnisvaraarendusega tegelevale võlgnikule annate kitsimalt ajapikendust kui mõnele eksportivale tööstusettevõttele?
Loomulikult. Sektoririsk on üks faktoreid maksegraafiku realistlikkuse hindamisel. Kui tegemist on mõne poolelijäänud kinnisvaraarenduse või muu ettevõtmisega, mis tänasel turul eriti ei tööta, muutub ka väheusutavaks, et sealt ajatamise korral maksuvõla kätte saame.
Millised valdkonnad teie mustas nimekirjas on?
Ma pole detailideni kursis meie riskianalüüsidega, kuid tean, et kõige suuremad raskused on täna ehituses, jae- ja hulgikaubanduses.
Kriiside ajal kiputakse sagedamini petma. Kas EMTA avastatud pettuste arv on tõusnud?
Riskid on suurenenud ja tekkinud uued skeemid, kuidas maksudest kõrvale hoida või neid riigilt välja petta, aga pettuste osakaal on jäänud samaks. Oleme suutnud õiguskuulekust hoida ja see ongi kõige tähtsam.
Maksuameti juhina on teil reaalajas ülevaade sellest, kuidas majandusel läheb. Kas olukord on paranemas?
Maksude maksmises kajastuvad majandusarengud viitega. Kui me täna näeme veel maksutulude taandumist, siis ei pruugi see tähendada, et majandus taandub. Tahaks loota, et kohanemine on toimunud, kuid peame olema valmis ka selleks, et olukord läheb halvemaks.
Kas teie meelest on rahandusministeeriumi ootused järgmise aasta maksulaekumiste osas realistlikud?
Riigieelarve on ette valmistanud rahandusministeeriumi spetsialistid, kes on suhelnud ka meie analüütikutega. Mul pole alust arvata, et eelarves välja pakutud maksutulud ei laeku.
Avaldatud: Saldo november 2009
