Kasumit taotleva äriühingu eesmärgiks on planeerida oma majandustegevus nii, et sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks (või soetamiseks) minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangud muidugi on), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga.
Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat skeemi võib raamatupidaja ise valida. Skeemid on kirjeldatud seaduse lisades, mäletad, eks! Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades, sest mingisugust vahet lõpptulemuse saavutamisel ei ole, number tuleb ikka seesama.
Täpselt nii kui bilansikirjete juures, on võimalik ka kasumiaruande kirjeid täpsustada ja liigitada, kui see parandab oluliselt kasumiaruande loetavust ja arusaadavust. Üks tore uudis veel – Raamatupidamise Toimkond lubanud oma juhendis nr 2 (RTJ2) esitada kasumiaruandes kulusid miinusmärgiga. Üldiselt on see silmale selgem ja kergem vaadata küll!
Skeemide kirjeldus vastavalt Raamatupidamise seadusele.. Vaata siit!
Bilansi-teema juures vaatasime OÜ A ja P bilanssi, olgu siis siinkohal toodud ära ka kasumiaruanne. Äriühing kasutab skeemi number 1.
KASUMIARUANNE
OÜ A ja P
Reg.nr 1099723
| Lisa | 2009 | 2008 | |
| Müügitulu | 12 | 1 400 | 0 |
| Kaubad, teenused | – 400 | 0 | |
| Ärikasum | 1 000 | 0 | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | 1 000 | 0 | |
| Aurandeaasta kasum (kahjum) | 1 000 | 0 |
On ju parem vaadata küll, kui kulu on miinusega. Seega, kui Sulle sobib, lisa kuludele miinused ja jäta tulud plussiga. Kohustust seda varianti kasutada muidugi ei ole.
Me teame, et kasumiaruanne kajastab ühe perioodi tulusid ja kulusid. Tulud eraldi – põhitegevuse tulud ühel real, muud tulud mujal; kulud – kaupade ja üldkulude eraldi arvestus. Kuhu ja kuidas tehingu kirjeldusi paigutada, selle on määranud ära juba eelnevalt koostatud sise-eeskiri ja kontoplaan.
Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, toimetatakse sama süsteemi alusel ka finantstulude- ja kuludega ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus – kas kasum või kahjum. Nüüdseks on ju juba mõisted nii selged, et Sina küll enam ei väärata, öeldes, et kasumiaruande tulem on tulu, ega ju?! Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd järgmise käiguga – saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. Muidugi mitte vara või kohustuste osas, vaid ikka omakapitalis, seal, kus on talle ilusti koht eraldatud. Edaspidi saad jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi – kahjum sööb armutult omakapitali, on hea isuga ja bilansi maht muudkui väheneb.
Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele siis kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud.
Kasumiaruandesse ära palun suuna tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks.
Nii. Nüüd on Sul arusaamine ka bilansist ja kasumiaruandest. Kuidas need tehingud siis aga ikkagi bilanssi satuvad? küsid Sa. Ja mina vastan – läbi raamatupidamislike kannete kontodele! Aga kontosid vaatame edasi juba järgmisel korral. Seniks edu ning jätkuvat huvi majandusarvestuse vastu!
