Jätkame endiselt ning kui enne nägime, missugune on kontorist, siis nüüd on paras aeg vaadata seda, kuidas konto elama panna. Meie majandustoiming, panga arveldusarvel oleva raha kassasse toomine, kasutame nüüdki sama näidet.
Väljamakseorderi peal on tehingu väärtus, 5000 EEK. Tehingu sisu, raha liikumine panga arveldusarvelt kassasse, tõi meile kaks korrespondeeruvat kontot, Pank ja Kassa. Mõlemad kontod on aktivakontod, nende lõppsaldo peab olema deebetis. Paigutame selle summa siis kontoristile!
Varem kassas raha ei olnud, seega on algsaldo deebetis null. Kassasse lisandus raha, järelikult on käive deebetis – 5000 EEK. Kreeditis ei liikumist ei ole. Nüüd on vaja leida konto lõppsaldo. Ja tead, selle jaoks on valem:
Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo
Meil on siin muidugi aktivakonto, seega on valem selline:
Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo
Nii ta siis tulebki, 0 + 5000 = 5000 lõppsaldoks.
|
Konto KASSA |
|
|
DEEBET
|
KREEDIT
|
| ALGSALDO 0 |
0
|
| Konto käive 5000 |
Konto käive 0
|
| Lõppsaldo 5000 |
0
|
Aga pank, mis sellega saab? No vaatame. Kõigepealt lepime kokku, et pangas oli 6000 EEK (see olgu siis algsaldo), millest 5000 välja võeti. Kui deebet on juba kasutatud, siis jääb üle ainult kreedit. See kuulub muidugi konto käibesse, kreeditisse. Ja saldo, kuidas see? Nüüd peabki vaatama, millise konto liigiga ehk klassiga on tegemist ja hindama, kuidas tegutseda. Meil ikka aktivakonto valemi alusel, st et sama valem ja panga lõppsaldo on 1000 EEK, arvestusega 6000 – 5000 = 1000
|
Konto PANK |
|
|
DEEBET
|
KREEDIT
|
| ALGSALDO 6000 |
0
|
| Konto käive 0 |
Konto käive 5000
|
| Lõppsaldo 1000 |
0
|
Et konto valem kenasti selgeks saaks, vaatame ka ühte passivakontot. Aga enne, passivakonto lõppsaldo leidmise valem:
Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo
Vaatame siis ühte passivakontot tingliku nimetusega Kohustus.
Bilansi passivapool, passivakonto, passivakonto valem, järelikult. Siit ristilt võib aimata, et võlg on olnud 6000 EEK, millest 2000 EEK on nüüd tasutud. Algsaldo läheb kreeditisse, käive deebetisse (sest teiselt poolt väheneb rahakonto kreeditis, eksole) ja lõppsaldo: 6000 – 2000 = 4000 krooni eest veel kohustusi, mis nõuavad tulevikus varast loobumist ehk arvete tasumist.
|
Konto KOHUSTUS |
|
|
DEEBET
|
KREEDIT
|
| ALGSALDO 0 |
6000
|
| Konto käive 2000 |
Konto käive 0
|
| Lõppsaldo 0 |
4000
|
Kontoplaan (RPS § 8) on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. Kontoplaan on raamatupidamisarvestuse üks alusdokumente, kontoplaani kaudu määratletakse tehinguid.
Kontoplaan on raamatupidamises kasutatavate kontode nimekiri koos konto nimetuste (nt Kassa), kontonumbrite (nt 1011), kontoklasside (nt aktivakonto) ja konto selgitusega (nt sularaha liikumise kajastamine).
Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase sise-eeskirjade oluline osa. Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad peakontod. Kontoplaani haldamise kord sarnaneb sise-eeskirjade nõudega, mis tähendab, et kontoplaani peab täiendama, kui äriühing on võtnud kasutusele uusi kontosid.
Sarnaselt bilansikirjetele, kus kirjeid on lubatud teatud piirangutega muuta, ei ole ka piiritletud ka kontode lisaliigendamine ega kontonumbrite süsteem.
Näitena on hea tuua konto “Kassa”. Konto numbrisüsteem on raamatupidaja vaba valik, number võib olla nii 1 kui 9990999. Kui äriühingul on mitu kassat (näiteks kassa laos ja kassa kaupluses), siis kontoplaani piisab märkimast, et konto Kassa, number 1010, aktivakonto, sularaha arvestus.
See, et tavapärases raamatupidamisarvestuses kasutatakse veel kontot Kassa Laos numbriga 10101 ja konto Kassa Kaupluses numbriga 10102, ei oma tähtsust. Tegemist on allkontodega ja bilansis näidatakse Raha niikuinii kokku. Seetõttu ei ole vaja ka kontoplaani viia sisse muudatust, kui lisandunud on veel kolmaski kassa, konto Kassa Esinduses numbriga 10103.
Toon Sulle siinkohal lihtsa kontoplaani näite:
| Konto | Nimetus | Kontoklass | Konto sisuseletus |
| 1011 | Kassa | Vara | Sularaha liikumise kajastamine äriühingus |
| 1012 | Pank | Vara | Raha liikumise kajastamine panga arveldusarvel |
| 2131 | Võlad tarnijatele | Kohustused | Võlaarvestuse kajastamine hankijatega ehk arvestused tarnijatega |
| 3221 | Osakapital nimiväärtuses | Omakapital | Osakapitali arvestus |
| 4011 | Müügitulu | Tulud | Müügist laekunud summade kajastamine |
| 5061 | Rendikulu | Kulud | Tegevuskulude kajastamine – Rendikulude arvestus äriühingus |
Kontoplaani koostab raamatupidaja ainult oma äriühingu tegevusprofiili ja majandustehingute sisu silmas pidades. Seetõttu ei ole mõistlik lisada sinna kontosid, mida äriühing lähiajal niikuinii kasutama ei hakka.
Aga ma väga palun, ära räägi ega kirjuta mitte kunagi, et konto Kassa aktiva ja passiva või bilansi deebet ja kreedit. See lõikab väga valusalt, päris ausõna!
KONTODE teema lõpetame TESTIGA, testi leiad siit…
