Vahel aga on tehingud keerulisemad, mahukamad ja vajavad kirjeldamiseks rohkem kontosid kui kaks. Lausendeid on kahte tüüpi – lihtlausend ja liitlausend.
LIHTLAUSEND on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga, seotud on kaks kontot (nt Deebet Kassa – Kreedit Pank).
Näiteks: pangast kassasse 500.- krooni toomine:
Deebet Konto: Kassa 500.-
Kreedit Konto: Pank 500.-
Sama lausendit võib kirjutada ka nii:
Deebet – Kassa / Kreedit – Pank = 500.-
Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed.
LIITLAUSEND on kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kreedititega, seotud on kolm või rohkem kontot.
Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka.
Siis koostad lausendi:
Deebet Konto: Pank1 250.-
Deebet Konto: Pank2 250.-
Kreedit Konto: Kassa 500.-
Sama lausendit võib kirjutada ka nii:
Deebet – Pank1 / Kreedit – Kassa = 250.-
Deebet – Pank2 / Kreedit – Kassa = 250.-
Kokku tuleb kassasse ikka 500 krooni ja mõlemast pangast läheb 250.-
Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Pank1 250.- ja Pank2 samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas.
Korrespondeeruvad kontod ongi tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontod. Lausendid on seotud kontodega, kontod on seotud registritega, registrid bilansiga. Ei ole maad juhuslikkusele ega ebatäpsusele, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema.
