Eestis reguleerib audiitortegevust audiitortegevuse seadus. Tingimused, millal on ettevõttel kohustus audit või ülevaatus läbi viia, tulenevad samuti audiitortegevuse seadusest. Küll aga tekib küsimus, mis juhtub siis, kui audiitor teeb vea? Milline on audiitori vastutus juhul, kui audiitor aruannetes ebakõlasid ei märka või neid tahtlikult varjab? Kui palju on kahjukannatajal loota abile kindlustusandjalt?
Tsiviilõiguslik vastutus
Audiitortegevuse seaduse valguses on oluline teha vahet audiitoril ning audiitorettevõtjal. Audiitorettevõtja on vandeaudiitorite ühing (st äriühing, mille üks tegevusala on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine) või FIE-na tegutsev vandeaudiitor.
Audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest, kusjuures vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingu tasu. Juhul, kui rikkumine on toime pandud raske hooletusega või tahtlikult, ülempiiri ei kohaldata.
Oluline on siinjuures asjaolu, et varaline vastutus peab olema tekitatud süüliselt. Süü vormideks on teatavasti hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist ning tahtlus tähendab õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
Teisisõnu on oluline tõendada, et audiitor oli oma kohustusi täites kas hooletu või varjas midagi lausa tahtlikult ning see toob kaasa audiitori vastutuse. Hooletust ja rasket hooletust saab kohaldada näiteks siis, kui audiitor ei ole järginud hoolsuskohustust, mis on sätestatud Kutseliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksis. Näiteks peab eelnimetatud eetikakoodeksi kohaselt olema audiitor aus, objektiivne ja konfidentsiaalne. Audiitor ei tohi jätta välja või varjata nõutavat informatsiooni, kui selline väljajätmine või varjamine on eksitav, lisaks ei tohi audiitor esitada vääraid või eksitavaid avaldusi.
Näiteks riigikohtu lahendis 23.12.2005 nr 3-1-1-139-05 punktis 2.4 leidis kohus, et äriühingu raamatupidaja koostas ja allkirjastas tuludeklaratsioonid, milles eirati tulumaksuseaduse nõudeid, kuid audiitorid ei juhtinud tähelepanu maksuseaduste väärale kohaldamisele. Sellest tulenevalt oleks olnud võimalik audiitori vastu esitada kahjunõue.
Audiitortegevuse seadusest tulenev vastutus
Praktikas rakendatakse audiitorite vastutust ka väärtegude korras. Sellised väärteokoosseisud on sätestatud audiitortegevuse seaduse 10. peatükis. Näiteks kui audiitor rikub dokumentide säilitamise või hävitamise nõuet, karistatakse teda rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Küll aga võib audiitorit karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ka siis, kui audiitor ei sõlmi kliendiga kirjalikku kliendilepingut või ei lepi kliendilepingus kokku audiitorteenuse eeldatavas ajalises kestuses.
Karistusõiguslik vastutus
Karistusõiguslik vastutus tähendab süüteo toimepanemist. Kõige rangem vastutus audiitorile endale tulenebki karistusseadustikust. Nimelt sätestab karistusseadustik, et vandeaudiitorile audiitorkontrolli tegemisel teatavaks saanud oluliste asjaolude aruandes esitamata jätmise või ebaõige esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Keelatava teo tegemine eeldab seda, et audiitorile on teatavaks saanud olulised asjaolud, mida ta on kas esitamata jätnud või esitanud ebaõigesti. See tähendab, et sellisel juhul peab audiitor olema teadlik, et ta jätab olulised asjaolud aruandes esitamata või esitab need ebaõigesti. Küll aga ei realiseeru see karistusseadustiku säte ilmselt siis, kui tegu on tahtmatu eksimusega. Sellisel juhul võib aga teo eest tsiviilõiguslikult vastutusele võtta (nt kui on tegu hooletuse või raske hooletusega).
Distsiplinaarvastutus
Distsiplinaarmenetluse alustamiseks on vaja uurimise või kvaliteedikontrolli tulemusi, rahandusministeeriumi ettekirjutust või muud dokumenti või infot, mis annaks alust arvata, et Audiitorkogu liige on pannud toime distsiplinaarsüüteo. Teod, mis on audiitorite jaoks distsiplinaarsüüteod, on seaduses ka eraldi sätestatud, muu hulgas näiteks ebaõigete või eksitavate andmete esitamine või avaldamine, ebaõige või eksitava reklaami avaldamine või ka kutsekindlustuseta tegutsemine.
Kui palju aitab kindlustus?
Audiitorteenuse osutamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tagamiseks nõuab audiitortegevuse seadus kutsekindlustuslepingut, kusjuures audiitorühingutelt nõutakse oluliselt suuremat kindluskatet kui FIE-dena tegutsevatelt audiitoritelt. Audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu kindlustussumma peab olema ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot ning aastas kõigi esitatud nõuete kohta viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot.
Audiitorkogu on juhtinud oma liikmete tähelepanu selle, et Eestis tegutsetavate kindlustusseltside poolt aastatel 2010–2018 väljamakstud audiitorite kohustusliku kutsekindlustushüvitiste koondstatistikast ilmneb, et väiksema vandeaudiitorite arvuga audiitorettevõtjal ei pruugi alati olla piisavat võimekust oma kliendi põhjendatud ja ulatusliku kahjunõude täitmiseks kindlustuskatet ületava nõude puhul ning et kindlustuslepingu sõlmimisel ei peaks alati lähtuma audiitortegevuse seaduses sätestatud miinimumnõuetest.
Statistikast selgub, et kindlustusseltsid on audiitorite poolt põhjustatud kahjusid kohustusliku kutsekindlustuse alusel alates 2016. aastast hüvitanud pidevalt suurenenud mahus. 2018. aastal oli kindlustushüvitiste kogusumma 130 000 eurot. Samas oli aastatel 2014 ja 2015 audiitorite põhjustatu kahjude hüvitissumma 0 eurot, seega on kahjude hüvitamine pidevalt ja kiiresti kasvanud.
Eesti audiitortegevuse kvaliteet on hea ja aja jooksul paremaks muutunud. Audiitori valimisel on kliendil õigus eeldada, et ta saab audiitorilt kvaliteetset teenust ning kindluse, et kui audiitor eksib, siis audiitor ka vastutab ning kliendile tekkinud kahju hüvitamisel aitab kindlustus. Seejuures tasub nii audiitoril kui ka kliendil tähele panna, et suuremate kahjude tekkimisel ei piisa audiitori miinimummääras tehtud kutsekindlustusest.
