Konsolideeritud (majandusaasta) aruandele kehtivad kõik sarnased koostamise nõuded ja printsiibid nagu üksiku majandusüksuse konsolideerimata finantsaruannetelegi.

• Aruande struktuurile: tegevusaruanne, raamatupidamise aastaaruanne (põhiaruanded ja lisad), vandeaudiitori arvamus (kui vajalik) ja kasumi jaotamise ettepanek.
• Arvestus- ja aruandluspõhimõtetele varade ja kohustiste (netovara), tulude ja kulude (kasumi) ja laekumiste ja väljamaksete (rahavoogude) kajastamisel.

Kui konsolideeritud aruandlust ei ole võimalik koostada infopäringutega otse infosüsteemidest, siis mõeldakse konsolideeritud finantsaruannete koostamise all konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste finantsaruannete näitajate kokku liitmist viisil, mis annab konsolideerimisgrupist tervikpildi. Konsolideeritud aruande tekitamiseks tuleb seega konsolideerimisgruppi kuuluvatest majandusüksustest kokku koguda ja koondada vajalik informatsioon. Lihtsustatult on tegemist maatriksiga, milles olevate väljade arv on ühtpidi otseses sõltuvuses konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste hulgaga ning teistpidi majandusüksuse tegevustest ja tehingutest tingitud lisainformatsiooni vajadus(t)ega.

Asjatundjale on arusaadav, et iga “infoväli” võib tähendada üht või mitut mahukat aruannet, et katta aruandeperioodi ning võrreldava(te) perioodide konsolideeritud näitajate esitamise infovajadus. Puuduv “infoväli” võib tähendada aga kas (olulise) vea tekkimist konsolideeritud aruannetesse või täiendavat ajakulu edasise selgitamis- ja kogumistegevuste näol.