Alanud 2017. aasta toob paljude Eesti ettevõtjate jaoks lisaks kobarmuudatustele maksuseadustes endaga kaasa ka olulise võidu finantsaruandluse koostamise kohustuses ning vabastuse varem kohustuslikust audiitorkontrollist.

Oluliste finantsarvestuse valdkondi reguleerivate seaduste muutmine võeti ette laiema algatuse raames, mille eesmärgiks on väikeettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Raamatupidamise seaduse muudatustest on lõppeval aastal juba palju räägitud.

Ettevõtjad jagati nelja kategooriasse:

1. mikro-,
2. väike-,
3. keskmise suurusega ja
4. suurettevõtja.

Majandusaasta aruandeid koostab enamus Eesti ettevõtjaid Ettevõtjaportaalis selleks ettenähtud taksonoomia vormidel. Mida väiksem on ettevõtja, seda vähem on nõudeid majandusaasta aruandes esitatavale informatsioonile. Senise harjumuspärase info asemel näeme tulevikus mikro- ja väikeettevõtjate aruannetes oluliselt vähem informatsiooni. Vabatahtlikult võivad ettevõtjad koostada aruannet ka nö rangemate nõuete alusel, näiteks mikroettevõtjal ei ole keelatud koostada täismahus aruannet, mis on kohustuslik küll ainult suurettevõtjatele. Uued aruandlusvormid, mis peaksid väiksematele ettevõtjatele aruannete koostamise osas kergendust tooma, on tänaseks juba ka ettevõtjatele ja audiitoritele avalikustatud.

Lisaks eelnevale vähendavad alates 2016. aastast väiksemate ettevõtjate koormust raamatupidamise aastaaruande koostamisega seoses ka lisandunud erandid konsolideerimiskohustuse osas, mis muude lihtsamini mõistetavate muudatuste kõrval on seni oluliselt vähem tähelepanu pälvinud. Juba varem kehtinud konsolideerimise kohustusest vabastustele on lisandunud raamatupidamise seaduse § 29-sse veel järgmised erandid, mille kehtimisel ei pea ettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet koostama:

• konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad, millest pole maha arvatud omavahelisi tehinguid, ei ole suuremad kui väikese konsolideerimisgrupi bilansimahu ja netokäibe näitajad, millele on lisatud 20% ehk lahti selgitatuna omavahelisi tehinguid arvesse võtmata kelle konsolideeritud varad ei ületa 4 800 000 eurot ja konsolideeritud müügitulu 9 600 000 eurot;
   
• konsolideeriv üksus, kes vastab väikese konsolideerimisgrupi tingimustele ehk kelle konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa järgnevaid tingimusi: konsolideeritud varad kokku 4 000 000 eurot, konsolideeritud müügitulu 8 000 000 eurot ja grupi keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Eelnimetatud kaks erandit ei kehti äriühingutest avaliku huvi üksustele audiitortegevuse seaduse mõistes. Lisaks, ei pea enam konsolideeritavat üksust rida-realt kajastama konsolideerimisgrupi aruandes, kui:

• konsolideerival üksusel ei olnud aruandeperioodi jooksul võimalik teostada valitsevat mõju konsolideeritava üksuse üle;
   
• aruande koostamiseks vajaliku teabe hankimine konsolideeritava üksuse kohta nõuab äärmiselt ebamõistlikke kulutusi või pikka viivitust;
   
• konsolideeritava üksuse aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks.

Konsolideerimiskohustusest vabastamine võib olla kergendus sellega varasemalt rinda pistnud raamatupidajale, kuid ettevõtjal muutub kontserni tervikpildi adumine kindlasti raskemaks. Selleks, et kogu kontserni tegevuse edukusest aru saada või näiteks otsustada kasumi jaotust võivad omanikud ja juhid nende otsuste tegemiseks vajada siiski ka ülevaadet konsolideeritud näitajatest.

Ka konkurentide aruannetest olulise info saamine muutub oluliselt keerukamaks. Kui varem esitas ettevõtja konsolideerituna ema- ja tütarettevõtjate finantsandmed, siis konsolideerimata aruannetes sisalduvad ema ja tütarde omavahelised tehingud ning realiseerimata kasumid, mis võivad finantsseisu oluliselt mõjutada.

Raamatupidamise seaduse muudatuse kõrval jõustus 2016. aastal ka audiitortegevuse seaduse muudatus, mis sätestab ettevõtjatele senisest kõrgemad kohustusliku audiitorkontrolli lävendid. Uued lävendid kehtivad alates 1.01.2016 algavate majandusaastate kohta koostatavatele raamatupidamise aastaaruannetele.

	Täidetud 2 näitajat 3st		Täidetud 1 näitaja 3st
	AUDIT	ÜLEVAATUS	AUDIT	ÜLEVAATUS
Müügitulu või tulu	4 000 000 €	1 600 000 €	12 000 000 €	4 800 000 €
Varad bilansipäeva seisuga	2 000 000 €	800 000 €	6 000 000 €	2 400 000 €
Keskmine töötajate arv	60	24	180	72

 

Kui raamatupidamise seaduse muudatusega vähendati mikro- ja väikeettevõtjate raamatupidamise aastaaruannetele esitatavate nõuete mahtu, siis audiitortegevuse seaduse muudatuse tulemusena ei ole paljudele väikeettevõtjatele enam kohustuslik ka audiitorkontroll. Samas, vaatamata oma tegevusmahule on audit endiselt kohustuslik muuhulgas igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi asutatud sihtasutusele ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. Täpsema nimekirja eranditest esitab audiitortegevuse seaduse § 91 auditi osas ning § 92 ülevaatuse osas.

Audiitorkontrolli kohustuslike lävendite pea kahekordne kasv loob audiitorteenuste turul teenusepakkujatele kindlasti huvitava situatsiooni. Aastas keskmiselt ca 3% kasvanud audiitorteenuste turg satub olukorda, kus on oodata mahu järsku vähenemist ja sellest tulenevat konkurentsi tihenemist. Kui oluliseks mahu vähenemine täpselt kujuneb, näitab juba aeg, kuid kindel on see, et Eesti ettevõtjate auditeeritud aruannete hulk väheneb. Ettevõtja jaoks muutub varasemast veelgi olulisemaks kriteeriumiks audiitori valikul audiitorite poolt pakutavate muude lisateenuste spekter, nagu näiteks maksunõustamine, erinevad hindamisteenused, valmisolek pakkuda erinevaid äriseadustikust tulenevaid teenuseid ja muu ettevõtjale lisandväärtust andev.

Vabatahtlikult võib ettevõtja audiitorteenuseid ka edaspidi tellida ning kindlasti ei loobu kõik ettevõtjad kergekäeliselt audiitorite teenuste kasutamisest. Varem kohustuslik audit muutub paljude ettevõtjate osas kohustuslikuks ülevaatuseks. Auditi asendumine ülevaatusega võib küll ettevõtjale olla positiivne uudis teenuse hinna mõningase vähenemise tõttu, kuid arvestada tuleks, et sellega kaasneb ka teenusest saadava kindlustunde vähenemine nii ettevõtjale kui ka aruande tarbijale. Kui audit on põhjendatud kindlustunnet andev teenus, siis ülevaatuse näol on tegemist piiratud kindlustunnet andva teenusega. Ülevaatuse läbiviimisel teostab audiitor selliseid protseduure, mis võivad olla küll vähem töömahukad, kuid annavad ka vähem kindlust. Seega peaksid ka aruande tarbijad teadvustama, et audiitori usalduspitser ettevõtja aruandel võib olla erineva kaaluga ning kindlasti tuleks süveneda, millist kindlustunnet audiitor oma arvamuses väljendab.

Audiitorkontrolli kohustuse nõuete leevendamisega võib ette näha ka kõrgendatud nõudmiste lisandumist aruannete tarbijate poolt. Näiteks on kreeditorid harjunud varasemalt saama teatud infot ettevõtjate majandusaasta aruannetest ning ei ole olnud vajadust täiendava info pärimiseks. Ülalpool mainitud konsolideerimiskohustusest vabastamine ning üleüldine ettevõtjate finantsaruannete senisest vähesem läbipaistvus võib tekitada vajaduse muuhulgas laenu taotlemisel esitada täiendavat informatsiooni, mida majandusaasta aruandes enam ei sisaldu. Võttes arvesse rakendunud olulisi muudatusi raamatupidamise seaduses, võib segadust tekkida palju. Samuti võivad kreeditorides ja partnerites tekitada küsimusi ettevõtja auditeerimata andmed. Vajadus auditeerimise järele võib seega siiski tekkida, kuid siis juba ettenägematult ja vajades väga kiiret reageerimist nii ettevõtja kui ka audiitorite poolt.

Kokkuvõttes ootavad 2017.aastal finantsaruandluse valdkonda ees suured muutused. Millised neist toovad ettevõtjatele oodatud halduskoormuse vähenemise ning millised tekitavad tegelikkuses täiendavat koormust kusagil mujal, selgub peale lihtsustatud aruannete kasutuselevõttu ja nende paiskamist Eesti majanduse seedesüsteemi. Kindel on aga see, et toimuvad muudatused ei puuduta ainult finantsiste ja audiitoreid, vaid muutustest saavad oma osa kõik, kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku ettevõtjate finantsandmetega.