… ei ole hilinenud aprillinali, vaid karm reaalsus. Seni paljudele vaid paberil olnud nõude täitmist kontrollib maksu- ja tolliamet üha enam.
Siirdehindade dokumentatsiooni nõuete kehtestamisest Eestis on möödunud üle viie aasta. Esimesi menetlusi siirdehindade kontrollimiseks alustati aastal 2008. Maksuhalduri kogemuste kasvades on aasta-aastalt suurenenud ka siirdehindadega seonduvate menetluste arv:
- aastatel 2008 ja 2009 alustati kokku 13 menetlust,
- aastal 2010 alustati 19 menetlust,
- aastal 2011 alustati 23 menetlust.
Lisaks püüab maksuhaldur siirdehindadega seonduvate aspektidega arvestada ka muude maksude kontrollimise käigus. Mitmel juhul on olnud ka reaalseid maksumääramisi. Veelgi enam, olemas on ka juba esimesed siirdehindadega seonduvad kohtulahendid.
Tulumaksuseadus näeb ette, et äriühingud peavad siirdehindade dokumentatsiooni esitama ainult maksuhalduri nõudmisel. Seni on maksu- ja tolliamet ettevõtjatelt siirdehindade dokumentatsiooni nõudnud vaid seoses konkreetsete maksumenetlustega, kuid see praktika on aastal 2012 oluliselt muutunud.
Nüüd on maksuhaldur hakanud ettevõtjatele saatma märgukirju, millega nõutakse siirdehinna dokumentatsiooni esitamist aastate 2010 ja 2011 kohta. Ettevõtja esitatud siirdehinna dokumentatsiooni ja muu info põhjal otsustatakse, kas äriühingus alustatakse ka reaalset menetlust või mitte. Seega on väga oluline, et vajalikul hetkel oleks äriühingul olemas nõuetele vastav dokumentatsioon, mida esitada.
Tegelikult on maksuhalduri käitumine täiesti loogiline, sest siirdehindade dokumentatsiooni eesmärk on veenda lugejat, et äriühingu ja temaga seotud isikute vahelised tehingud vastavad igati turutingimustele.
Kui maksuhaldurile esitatud materjal on piisavalt veenev, siis ei ole maksuhalduril mõtet konkreetse maksumaksja peale rohkem aega kulutada, vaid ta võib ilma keerulisi menetlusdokumente koostamata asuda mõnda järgmist ettevõtjat n-ö kompama.
Igaks juhuks tuletan meelde, kes kohustuslikus korras siirdehindade dokumentatsiooni koostama peavad. Vastava dokumentatsiooni peab koostama iga residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, kellel arvestatuna koos Eesti ja välismaiste seotud isikutega on täidetud kas või üks allolevatest kriteeriumitest:
- 250 või rohkem töötajat või
- käive vähemalt 50 miljonit eurot või
- konsolideeritud bilansimaht vähemalt 43 miljonit eurot.
Sõltumata suurusest peavad siirdehindade dokumentatsiooni koostama Eesti residendist krediidiasutused ja kindlustusseltsid ning börsil noteeritud Eesti residendist äriühingud. Samuti tuleb dokumentatsioon koostada, kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik.
Seotud isikutega tehtavad tehingud peavad alati vastama turutingimustele. Seda ka juhul, kui äriühing ei pea siirdehindade dokumentatsiooni koostama. Maksuhalduril on õigus küsida selgitusi tehingute hinnastamispõhimõtete kohta igalt ettevõtjalt. Seotud isikuga võib ebaõigete hindadega tehinguid endale lubada vaid selline ettevõtja, kes soovib hinnavahe pealt tulumaksu maksta.
