Küsimus: keda mõeldakse MTÜ puhul aastaaruande lisas “seotud osapooled” füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust liikmete all?
VASTUS:
Korteriühistud
Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lõikele 4 on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
§ 1. Korteriomand ja korteriühistu
(4) Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et mõnele füüsilisele või juriidilisele isikule võib majas kuuluda mitu kuni mitukümmend korterit. Viimasel juhul on KÜ liikmel küll häälte arv suurem kui üks aga ta loetakse ikkagi üheks liikmeks. Kui majas kuulub 10 korterit kinnisvarafirmale ja 5 erinevatele füüsilistele isikutele, on korteriühistu liikmete arv kokku 6.
Mittetulundusühingud
Mittetulundusühingute seaduse § 12 järgi võib MTÜ liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele.
Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. Liikmete arvestust peab korraldama juhatus ja täpsete andmete omamine pole oluline aastaaruandesse õige arvu kirjutamiseks, vaid näiteks ka, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel oleks selge, kui paljudel on üldse hääleõigus.
Eraldi arvestust tuleb pidada juriidilisest ja füüsilisest isikutest liikmete üle ja minimaalselt võiks olla nimekirjas märgitud liikme nimi ning liikmeks vastuvõtmise aeg.
Mõnikord ei tehta selget vahet, kes on MTÜ liikmed ja hääleõiguslikud üldkoosolekul ning kes on tegelikult kliendid – küsimus tekib sageli kultuurikollektiivide või spordiorganisatsioonide puhul, kus näiteks kooris, tantsurühmas või trennis osalevad inimesed on vahel ka kõik MTÜ liikmed, aga mitte alati ja neile osutatakse lihtsalt teenust.
Tavalise MTÜ liikmelisust ei saa füüsilised isikud pärandada ega üle anda; juriidilistel isikutel säilib liikmelisus ümberkujundamisel, kuid lõpeb ühinemise või jaotumise korral.
Reeglina on MTÜ liikmete arvestuse pidamine sisemine töökorralduslik asi ja riigile peavad liikmete nimed teatama vaid näiteks erakonnad, aga MTÜ seaduse alusel on registripidajal õigus siiski igal ajal nõuda juhatuselt andmeid MTÜ liikmete arvu kohta.