1. jaanuar 2005.a. või peale seda alanud majandusaasta aruande koostamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et laienes tunduvalt ettevõtete ring, kes peavad koostama konsolideeritud aruannet.

Muutuse põhjus on selles, et langetati oluliselt konsolideerimise piirnorme ning samuti muutusid osaliselt konsolideerimise arvestuspõhimõtted ning esitlusmeetodid.

Kellel on kohustus esitada konsolideeritud aruannet?

Konsolideeritud aruandlust peavad esitama emaettevõte koos tütarettevõtetega, so ettevõtete grupp, kuhu kuulub kontrolliv ettevõte ja kontrollitavad ettevõtted.

Kontroll teise ettevõtte üle eeldab et, emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli.

Kontroll võib eksisteerida ka siis, kui emaettevõttele kuulub tütarettevõttes 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõte:

• omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
  
• kontrollib ettevõtte finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;
  
• suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegev-juhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näit. äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest;
  
• suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

Konsolideeritud aruandlust puudutavad muudatused kehtestati Kindlustustegevuse seadusega § 285 (RTI, 29.12.2004, 90, 616), mis jõustus alates 01.01.2005.a.

Seadusega kooskõlas langetati konsolideerimise alampiiri ning konsolideeritud aruandluse peavad koostama ettevõtted kelle kaks näitajat kolmest on üle:
          müügitulu (konsolideeritud)  10 milj EEK  
          varad (konsolideeritud)        5 milj EEK 
          töötajate arv                       10 inimest

Milliseid ettevõtteid ei pea esitama konsolideeritud aruannet?

Konsolideerima ei pea tütarettevõtteid, mis juba soetamishetkel vastavad juhendis RTJ 5 kirjeldatud müügiootel põhivara kriteeriumitele (st. väga tõenäoliselt müüakse 12 kuu jooksul alates soetamishetkest).

Konsolideeritud aruande koostamise nõudest on samuti vabastatud Raamatupidamise seaduse § 29 toodud eranditena konsolideerivad üksused, kelle:

• Aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90 % kuulub Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud emaettevõtjale, kes on kohustatud koostama ning avalikustama kontserni auditeeritud majandusaasta aruande (antud erandi rakendamine on lubatud vaid juhul, kui kõik ülejäänud aktsionärid või osanikud selle heaks kiitnud);
  
• Konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust.

Need erandid ei rakendu, kui emaettevõtja on:

• Krediidi, finants- või segavaldusettevõtja või
  
• Kindlustusandja või
  
• Tema poolt emiteeritud aktsiad või muud väärtpaberid on noteeritud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi väärpaberibörsidel.

Konsolideeritud aruandluse koostamise põhimõtted

Emaettevõtte, mis koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande ei ole enam kohustatud koostama eraldi konsolideerimata raamatupidamise aruannet.
Konsolideeritud aruande lisades tuleb avalikustada emaettevõtte konsolideerimata bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.

Tütarettevõtte investeeringut kajastame:

• Konsolideeritud aruandes rida realt konsolideerituna;
  
• Konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses;
  
• Nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet (erandid raamatupidamise seaduse §29), soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.

Sidusettevõtte investeeringut kajastame:

• Investori konsolideeritud aruandes ja nende investorite aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil;
  
• Investori konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses;
  
• Nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet (erandid raamatupidamise seaduse §29), soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil.

Emaettevõtte aruandluses loobutakse kapitaliosaluse meetodi kasutamisest nii tütarettevõtete kui sidusettevõtete puhul.

Ettevõte, kes koostab konsolideeritud aruandluse, esitab ka andmed konsolideerimata korrigeeritud omakapitali kohta.

Konsolideerimata omakapitali korrigeeritakse alljärgnevalt:

• omakapitalist lahutatakse investeeringu soetusmaksumus või õiglane väärtus (sõltuvalt asjaolust, millises väärtuses investeeringut kajastame);
  
• leiame investeeringu korrigeerimised kapitaliosaluse meetodil kogu perioodi vältel alates soetamisest kuni aruandeaasta lõpuni (RTJ 11 § 65 – 76).
  
• liidame konsolideerimata omakapitalile uuesti juurde investeeringu väärtused kapitaliosaluse meetodil korrigeerituna.

Korrigeerimise tulemusena leiame me ettevõtte omakapitali väärtuse tingimustes, mis kehtisid vastavalt heale raamatupidamise tavale enne 01.01.2005.a.

Korrigeerimiste arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. (Muutus Raamatupidamise seaduse, äriseadustiku ja Tulundusühistu muutmise seadusega RTI/478 17.11.2005.a.). 

Muutused firmaväärtuse kajastamisel

Muudeti reegleid immateriaalse vara amortiseerimiseks, mille kohaselt määramata kasuliku elueaga immateriaalseid varasid (sh firmaväärtus) edaspidi ei amortiseerita, kuid nende väärtuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse test.

Raamatupidamise Toimkonna Juhendi  5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara uute reeglite kohaselt suureneb selliste immateriaalsete varaobjektide hulk, mida kajastatakse äriühenduste puhul bilansis eraldi varaobjektina.

Sõltumatute osapoolte vahelises äriühendustes rakendatakse ostumeetodit, mille puhul on kasutusel järgmine valem:
  Omandatud osaluse soetusmaksumus
  – Omandatud netovara õiglane väärtus
  = Firmaväärtus

Kuni 31.12.2004.a. käsitleti netovara õiglase väärtusena peamiselt materiaalse vara õiglast väärtust.

Alates 01.01.2005.a. vaatame peale materiaalse vara õiglase väärtuse leidmist:
• Milliseid mittemateriaalseid aktivaid me omandasime ja kas nad vastavad vara väärtuse kriteeriumitele;

• Milline on nende aktivate õiglane väärtus;
  
• Omandatud netovara õiglane väärtus on materiaalse ja immateriaalse vara õiglase väärtuse summa.

Konsolideerimise reeglid

Konsolideerimise puhul tuleb jälgida reegleid:

• Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna nagu oleks tegemist ühe ettevõttega.
  
• Grupisiseste tehingute tulemused – saldod ja tehingud ning realiseerimata kasumid tuleb täielikult elimineerida.
  
• Konsolideeritud finantsaruannete koostamise aluseks olevad ema- ja tütarettevõtete aruanded peavad olema koostatud sama kuupäeva seisuga.
  
• Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel tuleb kasutada samasuguseid raamatupidamise põhimõtteid
  
• Tütarettevõtte tegevuse tulemus kajastub konsolideeritud finantsaruannetes alates osaluse omandamise kuupäevast. Osaluse omandamise kuupäev on kuupäev, millal kontroll omandatava varade ja operatsioonide üle on efektiivselt üle läinud omandajale.
  
• Müüdud tütarettevõtte tegevuse tulem kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni müügi päevani, mis on kuupäev, millal lõppes emaettevõtte kontroll tütarettevõtte üle.

Välismaal asuvate äriüksuste konsolideerimine

Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tuleb aruanded konverteerida Eesti kroonidesse. Kasutatav meetod sõltub sellest kas arvestusvaluuta on emaettevõttega sama või mitte.

Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta ei lange emaettevõtte arvestusvaluutaga kokku, kasutatakse aruannete ümberarvestamisel valuutakursse:

• Varad ja kohustused hinnatakse ümber bilansipäeva kursi alusel;
  
• Tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursi (lubatakse ka keskmist kurssi) alusel;
  
• Vahed ümberhindlusest kajastatakse omakapitalis real “Realiseerimata kursivahed” (arvestatakse vähemusosalusele kuuluvat osa eraldi vähemusosalusena).

Alates 01.01.2005.a. hinnatakse bilansipäeva valuutakurssidega ümber ka firmaväärtus, kuna seda käsitletakse osalusega seotud varade ja kohustuste omandamisena.

Kui tütarettevõtte arvestusvaluuta langeb kokku emaettevõtte arvestusvaluutaga, kuid tütarettevõte esitab oma aruandeid konsolideerimiseks oma arvestusvaluutast erinevas valuutas, hinnatakse aruanne ümber selliselt, nagu ta oleks algusest peale koostatud arvestusvaluutas.

Juhendi esmakordne rakendamine

Firmaväärtuse osas, mis tekkisid enne juhendi kehtima hakkamist, tuleb esimese majandusaasta alguses juhendi rakendamisest:

• Lõpetada amortiseerimine;
  
• Akumuleerunud amortisatsioon elimineeritakse firmaväärtuse soetusmaksumuse vastu;
  
• Alustatakse väärtuse testi tegemist RTJ 5- st lähtudes;
  
• Negatiivne firmaväärtus, mis oli tekkinud enne juhendi kehtima hakkamist, kantakse jaotamata kasumi arvele.

RTJ 11 tütar ja sidusettevõtte edasist kajastamist puudutavate paragrahvide 61 – 99 rakendamine toimub tagasiulatuvalt v.a. paragrahv 96 s.o. tütarettevõtte ja emaettevõtte arvestusvaluutade erisuse tingimustes tekkinud firmaväärtuse omandamisega seotud varade ja kohustuste bilansilise maksumuse õiglase väärtuse korrigeerimisi, mida ei pea tagasiulatuvalt rakendama äriühendustele, mis on toimunud enne käesoleva juhendi jõustumist.

Loe ka:
Konsolideerimiskohustus laieneb ka keskmisest väiksematele ettevõtetele