Soodustusi ja muid õigusi andvate instrumentide näol on tavapäraselt tegemist eelkõige turundustööriistaga. Soodustusi, mille detailid siiski lähemal vaatlusel erinevad, on palju. Tihtipeale ka detailides sarnastele instrumentidele on eristumise tagamiseks välja mõeldud mitmeid atraktiivsemaid või vähematraktiivsemaid nimesid ja/või eritingimusi. Instrumendi mõiste ei eelda eraldi (väärt)paberi emiteerimist näiteks kinkekaardina vmt, instrument võib olla ka (kohustav) lõik lepingus või kirjeldus kodulehel, elektroonilises vormis instrumentidest rääkimata.

Kõige kindlam viis soodustuse õigeks ja õiglaseks kajastamiseks on arusaamine soodustuse majanduslikust sisust (kelle poolt, mida, miks, kui palju ja millal antakse või saadakse). Sedakaudu müüjatele või ostjatele ja/või vahendajatele antavate boonuste, vautšerite, kinkekaartide jpt lihtsamate ning keerukamate soodustuste raamatupidamis- ja maksukäsitlus sõltub pigem soodustuse majanduslikust sisust ja tehingus/ärisuhtes osaleja rollist kui soodustuse nimetusest. Soodustus võib olla üleantav rahana, varana (käibe- või põhivara, ka krüptovääringuna) või teenusena. Soodustusel võib olla, kuid ei pea olema, samaaegselt mitu eesmärki:

• Müügisoodustuste ehk müügivõimendusinstrumentide eesmärgiks on tavapäraselt müügimahtude ja/või müügitulude ja/või müügi(teenuse)kvaliteedi optimeerimine.
  “Kui suudad meie kliendile teenuse osutada P päeva kiiremini, maksame M % või E eurot rohkem.”
• Ostusoodustuste ehk ostuvõimendusinstrumentide eesmärgiks on sarnaselt ostumahtude ja/või ostukulude ja/või ostu(teenuse)kvaliteedi optimeerimine.
  “Kui ostad N tükk, siis saad M % või E eurot odavamalt.”
• Teatud soodustused ehk tasuvõimendusinstrumendid võivad olla suunatud pigem/vaid töötajate ja/või tööjõuturu mõjutamisele, mistõttu võivad oma majanduslikult sisult olla käsitletavad ka (töö)tasuna (selle osana) või erisoodustusena.
  “Meie omatöötajale mõeldud tehingute allahindlus on A% kuni B% soodsam kui tavakliendi allahindlus”.
• Jt.

Nii raamatupidamisliku (Eesti finantsaruandluse standard) kui ka maksukäsitluse (käibemaksuseaduse) seisukohalt on tehingu registreerimiseks olulised:

• tehingu õiglane väärtus (maksustamisel tehingu maksustatav väärtus) ning
• tulude-kulude/nõuete-kohustiste registreerimise aeg (maksustamisel käibe tekkimise aeg).

Püüdes ühtlustada raamatupidamislikke käsitlusi ja maksukäsitlusi, siis õigeks positsioneerimiseks tuleks soodustused jagada kolmeks:

Soodustus rakendub koheselt kauba või teenuse ostu-müügitehingule (ei rakendu mõnele järgmisele tehingule)	Kohustav soodustus rakendub mõnele järgmisele tulevasele ostu-müügitehingule	Soodustuse realiseerumise aeg ja koht (kauba või teenuse ostu-müügitehingu toimumine) ei ole ette teada, on tõenäosuslik/tingimuslik
Näiteks (kohesed koguse, ajastuse, staatuse, makseviisi, maksevahendi jt) ostu- või müügiboonused ehk allahindlused, aga ka lihtsalt “letihinnast” odavam hind jmt.	Näiteks kohustav vautšer (konkreetse kauba või teenuse tulevikus tehtava ostu-müügitehingu soodustus – mingi hulk kaupa või teenust tasuta), aga ka (kohustavad) ostu ja müügi tuletisinstrumendid, (kohustavad) ostu- ja müügiboonused, krüptovääringutest (kohustavad) utility tokenid jt.	Näiteks kinkekaart (sh ühe või mitme seotud või sõltumatu isikuga seotuna), aga ka ostu ja müügi tuletisinstrumendid, tingimuslikud ostu- ja müügiboonused, tingimuslikud vautšerid, krüptovääringutest (tingimuslikud) utility tokenid jt.
Käibemaksuseaduse § 2 lg 13: “Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada.”	Käibemaksuseaduse § 2 lg 13: “Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada.”Käibemaksuseaduse § 2 lg 13: “Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht (§-d 9, 10 ja 101) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada.“	Käibemaksuseaduse § 2 lg 13: “Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada.”Käibemaksuseaduse § 2 lg 13: “Vautšer on mitmeotstarbeline, kui selle väljastamise ajal ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamise käibe tekkimise koht või sissenõutav käibemaksusumma teada.”

Käibemaksustamisel vaadeldakse teatud soodustusi vautšerina ning teatud vautšerid võrdsustatakse võõrandamisel kauba ja/või teenusega, millega soodustus-vautšer on seotud.

Näide 1. Vautšer ja/või (vaid) ostu-müügiboonus

• Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada.
  • Kohesed ostu-müügi boonused, toode ja soodustus samaaegsed ning samas kohas. “Kui sooritad täna ostu A tükki summa B eest kokku, siis saad allahindlust C”. C võib olla seejuures määratletud %-na või konkreetse summana.
  • Tuleviku ostu-müügi boonused, mis on seotud konkreetsete kaupade või teenuste hinna vähendusega tulevikus. “Kui sooritad täna ostu A tükki summa B eest kokku, siis saad järgmistelt A tehingutelt allahindlust C”. C võib olla seejuures määratletud %-na või konkreetse summana, kuid konkreetne summa ei tohi anda õigust saada A-d tasuta, st allahindluse summa eest juurdemakseid tegemata.
  • Tuleviku ostu-müügi boonused, mis on seotud täpsemalt määratlemata kaupade ja/või teenuste hinna vähendusega tulevikus. “Kui sooritad täna ostu A tükki summa B eest kokku, siis saad järgmistelt tehingutelt kaupade ja/või teenustega allahindlust C”. C võib olla seejuures määratletud %-na või konkreetse summana, kuid konkreetne summa ei tohi anda õigust saada kaupu ja/või teenuseid (A-d või mingit muud) tasuta, st allahindluse summa eest juurdemakseid tegemata.
  • Tuleviku ostu-müügi boonused, mis on tingimuslikult seotud täpsemalt määratletud või määratlemata kaupade ja/või teenuste hinna vähendusega tulevikus. “Kui sooritad täna ostu A tükki summa B eest kokku, siis saad järgmistelt tehingutelt kaupade ja/või teenustega allahindlust C juhul, kui”. C võib olla seejuures määratletud %-na või konkreetse summana, kuid konkreetne summa ei tohi anda õigust saada kaupu ja/või teenuseid (A-d või mingit muud) tasuta, st allahindluse summa eest juurdemakseid tegemata.
  • Jt.
• Vautšer käibemaksuseaduse tähenduses on instrument, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust kauba või teenuse eest ning mille puhul on võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba müüja või teenuse osutaja märgitud kas vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes.
  • Tuleviku ostu-müügi soodustused, mis on seotud konkreetsete kaupade või teenuste tasuta soetamise õigusega. “Soodustuse (nt kinkekaardi, boonuspunktide, optsiooni, tokeni jt) omajal on õigus (tuleviku tehingus) tasuda A eest summas C”.
  • Tuleviku ostu-müügi soodustused, mis on seotud täpsemalt määratlemata kaupade või teenuste tasuta soetamise õigusega. “Soodustuse (nt kinkekaardi, boonuspunktide, optsiooni, tokeni jt) omajal on õigus (tuleviku tehingus) tasuda kaupade ja/või teenuste eest summas C”.
  • Tuleviku ostu-müügi soodustused, mis on tingimuslikult seotud konkreetsete kaupade või teenuste tasuta soetamise õigusega. “Soodustuse (nt kinkekaardi, boonuspunktide, optsiooni, tokeni jt) omajal on õigus (tuleviku tehingus) tasuda A eest summas C juhul, kui …”.
  • Tuleviku ostu-müügi soodustused, mis on tingimuslikult seotud täpsemalt määratlemata kaupade või teenuste tasuta soetamise õigusega. Soodustuse (nt kinkekaardi, boonuspunktide, optsiooni, tokeni jt) omajal on õigus (tuleviku tehingus) tasuda kaupade ja/või teenuste eest summas C juhul, kui…”.
  • Jt.

Keerulisematel juhtudel võib üheselt mõistetavate selgete piiride tõmbamine soodustuste liikide vahel osutuda küllaltki keeruliseks, st tulevikku aimavaks-hinnanguliseks ja/või tingimuslikeks, kus määratlus sõltub hinnangutest konkreetsete tingimuste realiseerumisele – realiseerumise tõenäosusele. Näiteks juhuslikult omandatud paljusid kauplejaid kaasanud kaubanduskeskuse ülese kinkekaardiga/mitmeotstarbelise vautšeriga ei pruugita kunagi (hiljem) tegelikku kauba või teenuse ostu-müügitehingut üldse sooritada, seejuures tähtajaga soodustus aegub ning tähtajatu soodustus kestab jätkuvalt (ehkki järjest kahaneva realiseerimise tõenäosusega) edasi. Samuti ei pruugi sellisel juhul olla ka ette teada, millise kaupmehe ja/või millise kauba/teenuse puhul soodustust kasutatakse. Tavapäraselt puudutab positsioneerimise keerukus raamatupidamislike hinnangute täpsust (ja ei puuduta käsitlust käibemaksuseaduse mõistes – ühese selguse puudumine viitab, et tegemist ei ole üheotstarbelise vautšeriga).

Soodustused võivad oma olemuselt olla õigustavad, kohustavad või tingimuslikud, nende kohta võib olla emiteeritud eraldi rohkem või vähem standardiseeritud dokument (väärtpaber, token vmt) või on soodustus muuhulgas fikseeritud vaid suulise või kirjaliku kokkuleppe osana. Eraldiseisvalt emiteeritud dokumendina on tihtipeale võimalik soodustustega kaubelda kaubast ja teenusest sõltumatult – näiteks toorainete optsiooniturgudel kaubeldavad tuletisinstrumendid-derivatiivid. Samaaegselt vautšerina käsitletavad võivad olla ka mitmed nn e-rahad/krüptovääringud juhul kui neid kasutatakse ka utility-tokenitena. Soodustuse määratlemist ei tee kergemaks ka nn kombineeritud soodustused, mis võivad sisaldada mitut erinevat soodustust komponentidena ja/või hajutatuna erinevate, ka üksteisega otseselt mitteseotud, tehingute vahel. Sellistel juhul tuleb kogusoodustus tihtipeale jagada komponentideks ning käsitleda igat komponenti eraldi.

Ehkki üldreeglina on soodustuse omandaja ja võõrandaja hinnangud tehingule sümmeetrilised, siis tulevikku puudutavad tõenäosuslikud ja/või tingimuslikud hinnangud võivad lahkneda (ostja ja müüja tõlgendavad siis sama soodustust detailides erinevalt). Ka siin on arusaamine võimalikest positsioneerimisviisidest ja -põhjustest oluline – õigustav soodustus on teisele poolele tavapäraselt kohustav, hinnangud tingimuslike soodustuste realiseerumisele võivad osapooltel olla erinevad, soodustuse vahendajal ei pruugi olla sarnaseid õigusi ja/või kohustusi kui soodustuse andjal või saajal, (mitmeotstarbelist) soodustust võidakse kasutada nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe ja/või erinevate maksumääradega käivetega seoses jne.

Eelneva kokkuvõttena sõltuvad raamatupidamislikud käsitlused peamiselt kolmest asjaolust:

• kes olid tehingu osapooled – kellele soodustus anti/kellelt soodustus saadi (sest tehingu tegija ei pruugi olla soodustuse andjaks või saajaks)?
• Mis oli soodustuse eesmärk – miks soodustus anti/saadi (müügi-, ostu- või tasuvõimendusinstrument)?
• Kas kulu/tulu soodustusest realiseerub koheselt, mingi kindlaksmääratava perioodi jooksul või mingi(te) konkreetsemate tulevaste tingimus(t)e realiseerumisel (kohene, reaalne-tõenäosuslik, tingimuslik-tõenäosuslik)?

Seejuures (käibe)maksu täiendav (eri)käsitlus sõltub asjaolust, kas soodustust on võimalik käsitleda üheotstarbelise vautšerina – st soodustuse eest soetatava kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada. Seejuures soodustuse summa eest peab olema võimalik tulevikus kaupa ja/või teenust soetada ka lisamakseid tegemata.

Tulumaksuseaduse mõistes vajavad erikäsitlust soodustused, mis on mõeldud vaid seotud osapooltele (nt oma töötajad) või ka kui seotud osapooltele antavad soodustused on suurema väärtusega kui kolmandatele (sõltumatutele) osapooltele antavad muidu võrreldavad soodustused ning soodustused, millel puudub (otsene) seos organisatsiooni põhitegevus(te)ga.