Finantsaruannete (sh rahavoo aruannete) koostamisel kasutatakse läbivalt korraga vaid üht vääringut – esitusvaluutat ning majandusüksuse jooksev arvepidamine majandustehingute üle toimub arvestusvaluutas, mis üldjuhul ühtib esitusvaluutaga. Majandusüksus võib olla seotud erinevates välisvaluutades maksetega kahel viisil – ta võib teostada välisvaluutatehinguid või ta võib omada (konsolideeritavaid) välismaiseid majandusüksusi.

Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt koostatud finantsaruande esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring – euro. Euro on tavapäraselt ka arvestusvaluutaks. Kõik muud nimetatud arvestusvaluutale lisaks kasutatavad vääringud loetakse arvestuse ja aruandluse korraldamisel välisvaluutadeks. Rahavoo aruande mõistes on välisvaluuta näol tegemist mitte rahaga vaid (parimal juhul) raha ekvivalendiga.

Selleks, et hõlmata välisvaluutatehinguid ja välismaiseid üksusi finantsaruannetes, peab tehinguid kajastama majandusüksuse aruandevaluutas ning välismaiste üksuste finantsaruanded tuleb ümber arvestada majandusüksuse finantsaruannete esitusvaluutasse. Ümberarvestamisel tekkivateks põhilisteks küsimusteks on, et millist valuutakurssi kasutada ja kuidas kajastada rahavoo aruandes kursimuutustest tulenevaid finantsmõjusid?

Euro (ametlikud) valuutakursid fikseerib Euroopa Keskpank ning päevakursse vahendab Eesti Pank. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse (majandus)üksuse arvestusvaluutas, rakendades välisvaluuta summa suhtes maksepäeval arvestus- ja välisvaluuta vahel kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). Välismaal asuvate majandusüksuste rahavood arvestatakse (konsolideerimisel) esitusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). Sedakaudu välisvaluutapõhiseid rahavoogusid kajastatakse rahavoo aruandes kooskõlas IAS 21-ga “Valuutakursside muutuste mõjud”. IAS 21 lubab kasutada tegelikule valuutakursile ligilähedast kurssi- näiteks aruandeperioodi kaalutud keskmist vahetuskurssi, kuid samas ei luba IAS 21 välismaise tütarettevõtte rahavoogude ümberarvestamisel kasutada bilansipäeval kehtivat vahetuskurssi.

Tasub mõista, et praktilised kaalutlused tulenevad eelkõige lihtsustamisvõimaluste otsimisest (kiirem ja/või odavam), mistõttu sellised kaalutlused on aktsepteeritavad vaid juhul, kui lihtsustus ei põhjusta rahavoo aruandesse olulist viga (tulemus on ligilähedane tegeliku valuutakursi kasutamisel saavutatavaga). Kaalutud keskmise kursi kasutamisel on eksimisvõimaluselt kriitilisemad juhtumid, kus perioodi valuutakursi muutused arvestusvaluuta suhtes on olulised ja/või märkimisväärselt ebakorrapärased ja/või hooajalised (kujunenud perioodil ebaühtlaselt). Tihti iseloomustab selliseid juhtumeid asjaolu, et erinevate (perioodidega või mahtudega) kaalutud keskmiste kasutamine annab omavahel võrrelduna märkimisväärselt erinevad tulemused.

Välisvaluuta kursimuutustest tingitud ümberarvestustest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid ei ole rahavood. Siiski kajastatakse rahavoogude aruandes kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale või maksmisele kuuluvale rahale ja raha ekvivalentidele, et kooskõlastada raha ja raha ekvivalente bilansis kajastatavate raha ja raha ekvivalentidega aruandeperioodi alguses ja lõpus. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele kajastatakse eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest.

Näide: Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul moodustasid 72 511 EUR (100 000 USD päevakursiga 1 EUR = 1,3791 USD) ning perioodi lõpul 82 366  EUR (100 000 USD päevakursiga 1 EUR = 1,2141 USD). Sedakaudu raha ja raha ekvivalentide väärtus kasvas ehkki raha laekumisi või väljamakseid (st rahavoogusid) aset ei leidnud: