Kuidas majandusüksus raha teenib ja kasutab, sellest ollakse huvitatud mitmel põhjusel. Rahajääk, laekumised ning väljamaksed määravad majandusüksuse maksevõime olevikus ja tulevikus. Majandusüksus vajab raha tegutsemiskulutuste katmiseks, investeerimiseks ning oma- või võõrkapitaliinvestoritele väljamaksete tegemiseks.
Rahavoogusid käsitlevat ajaloolist informatsiooni kasutatakse muuhulgas tulevaste rahavoogude prognooside asja- ja ajakohasuse tõestusmaterjalina ning kasumlikkuse, netorahavoogude ja hinnamuutuste mõju omavaheliste suhete analüüsimisel. Samuti võimaldab rahavooge käsitlev informatsioon välja töötada erinevaid rahavoogude hindamise ja võrdlemise mudelid, prognoose ning hüpoteese.
Finantstööriistadena kasutatavad rahavoogude eelarve (plaan) ning rahavoogude aruanne (tegelik) ei pea ilmtingimata olema üles ehitatud võrreldavatena. Samas vähendab võrreldavus planeeritud ja 
tegelikult realiseerunud tulemuste võrdlemise kulusid. Mida ja kuidas võrrelda ehk detailsem rahavoogude aruande skeem sõltub meetodist, millega rahavoogude aruannet koostatakse ning majandusüksuse tegevuste ja aruandlusvajaduste eripäradest.
