Milliste kriteeriumite alusel on võimalik hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi lepingutega? Lepingute klassifitseerimise määravaks kriteeriumiks on asjaolu, kui suures ulatuses kannab renditud vara omandiga seonduvaid riski ja hüvesid rendileandja või rentnik. Kriteeriume toob välja ka RTJ 9.  

• Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Riskid hõlmavad võimalikke kahjusid vara kasutuskõlbmatuks muutumisest ning ka vara kasutamist mõjutavast majanduskeskkonnast tulenevaid riske. Hüved on seotud eeldatava tulu teenimisega vara majandusliku eluea jooksul.
• Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse kohe lepingu klassifitseerimisel rentniku bilansis vara ja lepingulise kohustusena, analoogselt muu vara soetamisele.
• Kasutusrendi tingimustel kajastavad rendileandjad väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Rentniku enda bilansis vara ja lepingulist kohustust ei kajasta, vaid tegemist on bilansivälise kohustusega, mis avalikustatakse aruande lisas.

Enamus liisinguandjad on finantsasutused ning finantseeritavat vara bilansis ei kajasta, vaid käsitlevad tehinguid finantstehinguna ning nende bilansis kajastatakse bilansis vaid nõue rentniku vastu.

RTJ 9-s on välja toodud kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi tunnustega lepingutega. Kui esineb juba vähemalt üks loetletud kriteeriumitest, siis viitab see üldjuhul asjaolule, et põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on kandunud üle rentnikule, mistõttu on tegemist kapitalirendiga. Vara omandiõiguse üleminekul rendilepingu lõppedes ei ole siinkohal peamist tähtsust.