Äriseadustik sätestab, et juhatus peab korraldama raamatupidamist nii osaühingus kui ka aktsiaseltsis. Tavapärane on aga see, et juhatuse liikmetel endil eriteadmised raamatupidamisest puuduvad ja igapäevase raamatupidamisega tegeleb kas töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel töötav raamatupidaja. Sellises olukorras võib tekkida küsimus, kes siis lõppastmes raamatupidamise ja selle õigsuse eest vastutab.

Töölepingu alusel töötava raamatupidaja vastutust ja juhatuse liikme vastutust raamatupidamise eest analüüsisid kohtud hiljuti tsiviilasja nr 2-21-3716 raames. Antud vaidluse aluseks oli tööandja ja raamatupidaja vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt raamatupidaja kui töötaja kohustus pidama tööandja ja täiendavalt veel ühe eraldiseisva äriühingu (selguse mõttes artiklis nimetatud osaühing A) raamatupidamist. Kuigi pooltevaheline tööleping lõppes töötaja soovil kokkuleppega, tingis vaidluse asjaolu, et 3 kuud pärast töölepingu lõppemist teostas maksu- ja tolliamet kontrolli osaühingus A, mille käigus leiti, et osaühingu A aruandluses on vääralt kajastatud 21 ostuarvet, millega vähendati osaühingu A käibemaksukohustust summas 1886,58 eurot. Maksu- ja tolliamet alustas väärteomenetlust ja kohustus osaühingut A tasuma vähemmakstud käibemaksu summas 1886,58 eurot.

Tööandja leidis, et kuna töötaja kohustus pidama osaühingu A raamatupidamist ja sisestas programmi valeandmed, siis on töötaja vastavas rikkumises süüdi ja peab tekkinud kahju hüvitama. Tööandja kahju seisnes tööandja hinnangul peamiselt selles, et tööandja hüvitas osaühingule A viimase poolt kantud kahju ehk maksu- ja tolliameti poolt sisse nõutud summa koos viivistega.