Firma Töökas Ämblik raamatupidajale edastati 04. septembril 2006 firma juhtkonna otsus, kus on kirjas, et seoses ametisõitudega augustis 2006 tuleb maksta 1000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist alljärgnevatele töötajatele:

1. Jüri Sääsk

• Asus firmasse töölepingu alusel tööle 31. augustil 2006, konsultandi ametikohale.
• Omab isiklikku autot.

2. Triin Rohutirts

• Töötab firmas töölepingu alusel alates septembrist 2005 konsultandina.
• Oli puhkusel 1.-30. august 2006.
• Elukaaslasel on auto, mida mõlemad kasutavad vastavalt vajadusele.

3. Lepa Triinu

• Osutab personaliotsingu teenust töövõtulepingu alusel alates 01.juulist 2006.
• Omab isiklikku autot.

4. Kärbse Kärt

• Töötab firmas alates 1. jaanuarist 2006 töölepingu alusel koristajana.
• Omab isiklikku autot.

5. Inn Inin

• Firma tegevjuht ja juhatuse liige firma asutamisest alates.
• Endal autot ei ole ja ka juhilube pole.

6. Mari Sääsk

• Töötab firmas sekretärina alates juunist 2005.
•  Kasutab sõitudeks abikaasa Jüri Sääsk autot.

Kuna ülemuse käsk on “seadus”, siis tegi raamatupidaja 1000 kroonised ülekanded ära. Kuid nüüd on raamatupidaja probleemi ees, et millistele töötajatele makstud, 1000 krooni isikliku sõiduauto kasutuse eest, tasu tuleb lugeda erisoodustuseks ja maksustada vastavalt.

RMP lahendus antud situatsioonile

Kindlasti tuleks antud olukorras raamatupidajal juhtida tegevjuhtkonna tähelepanu sellele, et ebakorrektselt vormistatud väljamakse kohustus toob firmale kaasa täiendavad kulutused erisoodustuse maksude näol.
Seega oleks tegelikult juba enne väljamaksete (ülekannete tegemist) pidanud/võinud raamatupidaja juhtida firmajuhi tähelepanu sellele, et otsus tuleb vormistada korrektselt.
Kindlasti aga oleneb raamatupidaja teavitamine paljuski firmas välja kujunenud suhetest ja olukorrast.
Kuna firmas Töökas Ämblik on firma juhtkonna otsus ka kohustus, siis pidas raamatupidaja mõistlikuks juhtida juhtkonna tähelepanu puudustele alles peale väljamaksete tegemist.

Puudused, mida Tema märkas olid:
Otsuses polnud märgitud:
a) sõiduautode riikliku registreerimismärgi andmeid ja puudus ka arvestus (sõidupäevikud), mis oleks võimaldanud antud informatsiooni otsuses mitte märkida; 
b) sõitude eesmärke;
c) sõitude perioodi, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse (periood oli märgitud väga umbmääraselt – august).
Puudusid ka nõutavad lisadokumendid:
1) sõiduautode kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad;
2) hüvitise saajate kinnitused, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.

Kuna täidetud polnud hulka 01.07.2006 jõustunud määruse “Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad” § 3 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetest tuleks lugeda kõigile makstud summad erisoodustuseks.

Vaatamata sellele, et esialgu tehti vigane otsus on aga firmasiseselt eeltoodud puudused siiski võimalik likvideerida ning fikseerida ka vajalikud asjaolud.

Kuna firma Töökas Ämblik juhtkond on huvitatud seaduste järgimisest, siis võeti raamatupidaja märkused arvesse ning otsus vormistati ümber ja korrektselt, milles kajastusid kõik nõutavad rekvisiidid.
Tegelikult oligi juhtkond otsuse Teinud lähtuvalt reaalsetest situatsioonidest ja vajadusest kompenseerida isiklikud sõidud, kuid oli jätnud asjaolud korrektselt vormistamata. Lisaks oli Jüri Sääsk esitanud juhtkonnale isegi aruande 31.augustil 2006 teostatud sõitude kohta.

Otsuses kajastusid peale selle korrigeerimist järgmised asjaolud:

Seoses ametisõitudega maksta 1000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist alljärgnevalt:

1. Jüri Sääsk

• auto Opel Meriva numbrimärgiga 111 AAA (lisatud auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia)
• sõidu eesmärk: koostööpartnerite tutvumiskülastus (OÜ Oskushiir Tartus, OÜ PäästeÄmblik Võrus ja AS KärbseVõrk Pärnus
• sõidu periood: 31.august 2006
• otsusele lisati ka Töötaja omakäeline kinnituse, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.
• samuti lisati otsusele Jüri Sääse poolt juba varem esitatud aruanne antud sõitude kohta

Seega oli nüüd olemas ja fikseeritud korrektne alus temale maksta 1000.- isikliku sõiduauto kasutust täiendavaid makse tasumata.

2. Triin Rohutirts

• auto Audi numbrimärgiga 040 XXX (lisatud viide, et auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia on 30.jaanuaril 2006 tehtud otsuse nr 17 juures)
• sõidu eesmärk: kliendi külastus Tallinnas
• sõidu periood: august 2006
• otsusele lisati ka Töötaja omakäeline kinnituse, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.

Tööandja lähtus Triin Rohutirtsule 1000.- maksmisel asjaolust, et temale on igakuiselt sellist summat varem makstud.
Kuna töötaja oli peale puhkust tööl ainult 31.augustil ja antud sõit  tehti Tallinna piires, siis ei ole tõenäoline, et kulutused olid 1000.- (või 4 kr km hinnast lähtudes läbiti 250 km).
Kuna ilmselgelt on töötajale makstud enam, kui ta kulutas ning tagantjärgi on võimatu reaalselt läbitud vahemaad korrektselt fikseerida oleks mõistlikum antud summa lugeda erisoodustuseks ning maksustada vastavalt.

3. Lepa Triinu

• auto Volvo numbrimärgiga 123 VOO (lisatud auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia)
• sõidu eesmärk: kohtumised võimalike töötaja kandidaatidega
• sõidu periood: 1.-31.august 2006
• otsusele lisati ka töövõtja omakäeline kinnituse, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.

Vaatamata sellele, et juhtkonna otsus ja lisad said korrektselt vormistatud ei ole Lepa Triinul õigust saada isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitist, kuna Lepa Triinu osutab personaliotsingu teenust töövõtulepingu alusel, mis on võlaõiguslik leping ja temale ei laiene määrus “Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad” ja tulumaksuseaduse §48 lg 4 p 5 ning välja makstud summa tuleb lugeda erisoodustuseks ning maksustada vastavalt. (NB! Vastavalt Tulumaksuseaduse § 48 lg 3 Lepa Triin, kui töövõtja erisoodustuse mõistes töötaja)

NB! Kui Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule tahetakse kompenseerida ka muud teenuse osutamisega otseselt seotud lisakulutused, siis oleks mõistlik sellised asjaolud ja lisaks kompenseeritavate kulude maht ka fikseerida juba lepingus ning tasudagi konkreetse teenuse ja lisateenuste eest, et lõpptulemusena makstud maksud oleks personaliseeritud.

4. Kärbse Kärt

• auto Moskvitš numbrimärgiga 923 RPP (lisatud auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia)
• sõidu eesmärk: töö ja kodu vahelised sõidud
• sõidu periood: 1.-31.august 2006
• otsusele lisati ka Töötaja omakäeline kinnituse, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.
• samuti lisati otsusele töötaja avaldus töö ja kodu vaheliste sõitude kompenseerimiseks, kus on selgitatud, et selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti, kuna kontor, mida tema koristab asub Tallinnast 30 km kaugusel ja ühistransport kahjuks õhtul sinnakanti ei liigu. Töötaja poolt oli lisatud ka koopia busside sõiduplaanist.

Juba juulis lepiti koristajaga suuliselt kokku, et alates augustist (oli teada, et õhtune bussiliin lõpeb oma tegevuse augustis) on koristajal ainuke moodus tööle saada kasutades isiklikku autot ning tööandja kompenseerib temale kodu ja töökoha vahelisi sõite 1000.- ulatuses kuus. Vastav otsust tehti, kuna selline lahendus on otstarbekam, kui see, et koristaja koristaks keset tööpäeva, kui firmat külastavad kliendid või et koristaja kasutaks tööle ja koju sõiduks taksot või uue koristaja palkamine kontori asukohas.

Vaatamata tööandja täiendavale kulutusele koristaja tööle ja koju sõiduks on antud valik osutunud õigeks, kuna kõik firma töötajad on väga rahul koristuse kvaliteediga.

Seega oli olemas ja fikseeritud korrektne alus temale maksta 1000.- isikliku sõiduauto kasutust täiendavaid makse tasumata.

5. Inn Inin
Firma tegevjuhilt nõutati sõiduauto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia, kuid seda ta ei esitanud, sest auto, millega teda kohale tuuakse on tema väimehe omandis, ning firmajuhil puudub igasugune õigus antud auto kasutamiseks.
Firmajuht ei esitanud ka kinnitust, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa, sest ta ei saa seda kinnitada.

Seega tuleks Temale makstud summa lugeda erisoodustuseks ning maksustada vastavalt.

6. Mari Sääsk

• auto Opel Meriva numbrimärgiga 111 AAA (lisatud auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia)
• sõidu eesmärk: firma posti sh kiirposti toimetamine klientidele ning Eesti Posti
• sõidu periood: 1.-31.august 2006
• Kuna abikaasa Jüri Sääsele maksti antud kuul selle auto kasutamise eest, ametisõitudeks, siis ei olnud temal võimalik esitada kinnitust, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.

Kuna määruse “Isikliku sõiduauto teenistus-, töö– ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad” § 6 keelab maksta 1000.- kroonist hüvitist maksuvabalt enam, kui ühele isikule ühe ja sama sõiduauto eest, siis tuleb temale makstud summa lugeda erisoodustuseks, ning maksustada vastavalt.

Et tööandja ei teeks edaspidi selliseid otsuseid, mis kokkuvõttes on firmale kahjulikud, tegi raamatupidaja ettepaneku, et tööandja nõuaks isikutelt, kellele on plaanis maksta tasu isikliku sõiduauto kasutamise eest, korrektset sõidupäevikut, kus oleks fikseeritud:
1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
3) sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäit iga töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.

Sellisel juhul oleks mõlemal poolel selge, kui suures mahus ja mis otstarbel tegelikult sõite tehti ning jääks ära probleem täiendavate kulutustega erisoodustuse maksude näol.

Samuti oleks võimalik sõidupäeviku olemasolu korral, kui sõite on teinud nii Mari Sääsk, kui ka Jüri Sääsk kompenseerida nende mõlema kulutused vajadusel maksimaalselt 2000.- krooni ulatuses täiendavaid makseid tasumata.

Samuti toonitas raamatupidaja, et juhul, kui pole sõidupäevikut peetud oleks vajalik kindlasti:
1) auto kasutamise õigust tõendavast dokumendist koopia
ning
2) töötaja kirjalik kinnituse, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sõidupäevikuta hüvitist ei maksa.

Raamatupidajal tuleb nüüd deklareerida:

• TSD lisas 4 (TSD Lisa 4 täitmise abimaterjal) erisoodustuseks loetud summad ning nendelt arvestatud tulumaks ja sotsiaalmaks, väljamakse tegemisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks (Tulumaksuseaduse § 54 lg 1);
• ning
• isiklike sõiduautode kasutamise hüvitised tuleb esimest korda deklareerida terve 2006 aasta kohta 2007 aasta 10.aprilliks. Selleks kinnitati uus deklaratsioon INF 14, mille täitmise kohta on võimalik ka täiendavalt lugeda “Deklaratsiooni vorm INF 14 ja selle täitmine”

Kallid lugejad palusime Teie abi aitamaks Töökas Ämblik raamatupidajat. Oma arvamus oli Teil võimalik avaldada meili teel või lisades kommentaarina artikli lõppu.

TÄNAME KÕIKI, kes leidsid aega meiega kaasa mõelda ning antud teemal arutleda.
Teie arvamustest ja kommentaaridest ning küsimustest oli meile palju kasu lahendi kokkupanemisel.