Mis on võltsitud ravim?    

Võltsitud ravim on järele tehtud ravim, mis jätab mulje, et tegemist on ehtsa ravimiga.

Võltsitud ravimi puhul on vääralt või eksitavalt esitatud üks või mitu järgmist asjaolu:

• ravimi pakend, pakendi märgistus, ravimi nimetus, koostis;
• ravimi tootja, tootjariik, päritoluriik või müügiloa hoidja;
• taustaandmed, ravimiga seotud dokumendid.

Võltsitud ravimi mõiste on sätestatud ravimiseaduses. (RavS §10¹)

Seaduslikul teel toodetud ja müüdav ravim läbib ohutuse, efektiivsuse ja kvaliteedi kontrollid, mida vastavalt oma pädevusele teevad ravimitootja ja ravimiametid.

Võltsravimeid ei ole kontrollitud ning võltsijad ei järgi reegleid.

Miks ravimeid võltsitakse?

Ravimid on kallid, kuid hädavajalikud. Ravimite võltsimine on samas suhteliselt odav ning kasum, mida ebaseaduslikust müügist saadakse, on suur.

Võltsitakse nii vähekasutatavaid kalleid ravimeid (näiteks vähiravimid) kui ka laialt kasutatavaid odavamaid käsimüügiravimeid (näiteks valuvaigistid). Väga levinud on kaalu langetavate preparaatide ja sugulist võimekust tõstvate ravimite võltsimine.

Arengumaades on enam levinud juhtumid, kus tabletis puudub üldse toimeaine; Euroopas on võltsingute puhul tavalisem, et need sisaldavad toimeainet, kuid mitte ettenähtud koguses.

Kuidas võltsravimeid vältida?

Ainus viis võltsravimeid vältida on osta ravimid seaduslikust apteegist.

Kontrollitud turustusahelas on ravimitootjatel ja turustajatel tegevusload ning ravimiametid kontrollivad ettevõtteid enne tegevusloa andmist ja kogu edasise tegevuse vältel.

Vaata Ravimiameti tegevuslubade registrist andmeid tegevusloaga apteekide kohta. Ravimiamet annab tegevuslubasid ka ravimite hulgimüüjatele ja tootjatele.

Internetist ravimit hankides tuleb esmalt veenduda internetiapteegi seaduslikkuses.

Võltsravimite peamisi turustuskanaleid on internet, mis on suhteliselt anonüümne, kus ei nõuta retsepti, pakutavad tooted on odavad ning esitatakse väiteid, et ravimid on 100% ohutud või looduslikud, garanteeritud kvaliteediga. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ebaseaduslikest internetimüügikohtadest ostetud ravimitest üle 50% võltsitud.

• Loe, kuidas veenduda, et tegemist on seadusliku internetiapteegiga.
• Loe pikemalt  internetiapteekidest.

Oma panuse võltsitud ravimite avastamiseks ja vältimiseks annavad ravimite müügiloa hoidjad, ravimitootjad, hulgimüüjad, apteegid.

Miks võltsravim on ohtlik?

Võltsravim võib 

• üldse mitte sisaldada toimeainet (tablett on kokku pandud näiteks küpsetuspulbrist ja tärklisest);

• olla "lahjendatud" st toimeainet on liiga vähe;

• sisaldada toimeainet suvalises koguses, sealhulgas rohkem kui vajalik ja ohutu annus;

• sisaldada aineid, mida ei ole pakendil näidatud;

• võib ka olla, et toimeaine on hooletult sünteesitud ning tootes on teadmata koguses sünteesijääke.

• Võltsravim võib olla aegunud; pakendil võib olla näidatud vale kõlblikkuse kuupäev. Aegunud ravim ei pruugi piisavalt toimida ning toksilised laguproduktid võivad anda ohtlikke kõrvaltoimeid.
   
• Võltsravimi kasutamisjuhendis ei pruugi olla piisavalt ohutusteavet, info võib olla ajakohastamata, vale või eksitavalt tõlgitud.

Loodusliku vahendi või toidulisandina müüdavas tootes võib olla tugevatoimelisi sünteetilisi aineid, mida pakendile ei ole märgitud. Eriti sagedased on sellised võltsingud kaalu langetavate ja sugulist võimekust tõstvate toidulisandite puhul. Toote valmistaja eesmärk on olnud vältida ravimitega kaasnevaid kontrolle ja rangemaid nõudeid ning ta on jätnud tugevatoimelise aine pakendile märkimata. Kasutaja ei oska arvestada võimalike vastunäidustuste, kõrvaltoimete ega koostoimetega, mis võivad ravimite või teiste toidulisanditega koosmõjus tekkida.

Ravi kontrollimata toodetega võib ebaõnnestuda, võivad tekkida ohtlikud kõrvaltoimed või ennustamatud koostoimed teiste kasutatavate preparaatidega. Tervisemure võib süveneda või haigus jääda ravimata. Võltsitud antibiootikumid võivad tekitada mikroorganismide resistentseid tüvesid ning tagajärjeks võib olla ravile allumatute ohtlike nakkuste levimine.

Tervisemurega on mõistlik pöörduda professionaalide poole. Ravimi tarvitamise vajaduse määrab arst, võttes arvesse patsiendi kaebusi, teisi tervisemuresid ja juba kasutatavaid ravimeid. Apteegist saab nõu kergemate tervisehädade puhul ning abi ravimi valikul.

Kuidas võltsravimeid avastatakse?

Võltsravim võib välja näha korrektne ning sarnaneda ehtsa ravimiga. Ravimite hulgimüüjad ja apteekrid, kes ravimit igapäevaselt näevad, märkavad lihtsamini erinevusi. Mõningaid võltsinguid avastatakse laboratoorsete kontrollimiste käigus. Võltsingu kahtluse korral on oluline ravimiametite suhtlus ehtsa ravimi tootjaga ning rahvusvaheline infovahetus, kuna  ravimite võltsimine on ülemaailmne probleem ja valdavalt ei piirdu juhtumid riigipiiriga.

Eesti seaduslikus turustusahelas (ravimite hulgimüüjates ja apteekides) ei ole võltsravimeid avastatud.

Eesti ravimiamet osaleb töörühmades ja teabevõrgustikes, et arutada ühiseid meetmeid ning saada ja edastada kiiresti infot konkreetsete juhtumite kohta.

Partnerlused:

Ametlike ravimikontrolli laborite koostöövõrgustik (OMCL-Network) kogub infot analüüsitud ebaseaduslike ja võltsitud ravimite kohta ning teeb andmed kättesaadavaks järelevalveasutustele.

Maailma Tervisorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) tegeleb võltsitud ravimitega ülemaailmselt. WHO hoiatussüsteemi abil saavad maailma riigid vahetada teavet, et vältida võltsitud ravimi levikut.

Euroopa Liidu ravimiameteid ühendab hoiatussüsteem ravimite kvaliteediga seotud teabe vahetamiseks.

Euroopa Liidu ravimiametite juhtide poolt moodustatud järelevalveametnike töörühm  (Heads of Medicines Agencies Working Group of Enforcement Officers – HMA WGEO) loob ühenduse inspektorite ja teiste võltsingutega tegelevate ametnike vahel.