Oleme igal aastal tööl ligemale 2000 tundi ja nii on töökoht meile omamoodi teiseks koduks. Olenemata sellest, kui palju aega me tööl veedame, on seal tehtavad toiduvalikud sama olulised kui need, mida teeme kodus. Ometi on õigeid valikuid teha sageli ületamatult keeruline ja lihtsam on neist valikuist kõnelda kui neid tegelikult järgida.

Segavaid tegureid võib olla mitmeid:

• ebaregulaarsed tööajad või kiire töötempo (näiteks vahetustega või pingeline töö);
• tasakaalustatud ja mitmekesistele valikutele ligipääsu puudumine (näiteks puuduvad töökohal ja selle läheduses söögikohad ning võimalus kaasavõetud toitu soojendada);
• sobilike söömistingimuste puudumine (näiteks söömine oma töölaua ääres);
• söömine ärkvel olemiseks, igavuse peletamiseks jne.

Täiskasvanud veedavad suure osa oma päevast töö juures ja nii langeb vähemalt üks päevastest põhitoidukordadest tööl olemise ajale. Selle toidukorra võimalikult meeldiv, taskukohane ja ladus korraldamine on suurel määral tööandja võimuses, kuna just tööandja saab sageli kõige hõlpsamalt korraldada tervisliku söömise võimalusi tööpäeva vältel. Seega on tööandjatel toitumist korraldades mitmes mõttes võtmeroll – nii teabe pakkumisel, ohutuse tagamisel kui ka mugavuse ja võimaluste loomisel.

Kuidas teha söömiskoha valikul, toitude rohkuse ja teabetulva tingimustes õigeid ja tervist toetavaid valikuid? Mida saab selles vallas enda heaks teha inimene ise? Milles saab kaasa aidata tööandja? Alljärgnev püüab neis küsimustes veidi abiks olla.

Tervislikku toitumist töökohal ei saa kindlasti käsitada ainult ühe poole (töötaja vs tööandja) võimaluse või kohustusena. Mõlemad pooled saavad teha oma osa ja nii toimides toetada suuresti ka teist poolt. On valikuid ja võimalusi, mida saab pakkuda või soodustada tööandja, aga on ka valikuid, mis jäävad täiesti ja ainult töötaja enda teha. 

Nõuandeid ja soovitusi töötajale 

Enamik nüüdisaegsetest ametitest ei sunni töötajat lisa sööma, et kehalist aktiivsust kompenseerida. Erandiks võib olla tõesti suurt füüsilist pingutust nõudev töö, näiteks kui inimesed on suure osa tööpäeva vältel seotud raskuste tõstmise ja kandmisega (kaevetööd, töö käsisaega, aga ka põllumajanduslikud tööd).

Kuna töökohal veedetakse küllalt suur osa ajast, tuleb ette palju ahvatlusi. Kalorite lugemine võib kujuneda keerukaks: kas kutsuvad kolleegid endaga koos sööma või on kellelgi sünnipäev ja laual rohkesti maitsvaid palasid või peetakse päeva jooksul mitmeid koosolekuid, kus ületamatu kiusatusena troonib käeulatuses maiustustevaagen. Nii äparduvad paljud inimesed oma pingutustes hoida või saavutada tervislikku kehakaalu.

Kui soovite töökohal tervislikumalt toituda, proovige järgmisi nõuandeid. 

Sööge alati hommikusööki 

Hommikusöök on tervise seisukohast väga vajalik. See toidukord varustab keha energiaga, mis on organismile päeva hakul hädavajalik efektiivseks toimimiseks. Samuti võimaldab hommikusöök paremini kontrollida oma kehakaalu. Jättes hommikusöögi söömata, võib teil olla raske päeva jooksul oma näljatunnet kontrollida ja otsus vähem soovitatava kiirtoidu kasuks on lihtne tulema. Kui vara hommikul kodus tõesti üldse isu ei ole, võtke midagi tee peale või töökohal söömiseks kaasa või siis sööge hommikueine töökoha või selle lähikonnas asuvas toidukohas. 

Ärge jätke toidukordi vahele 

Kui töökohal puudub toitlustusasutus ja väljas süüa on liiga kulukas, võtke võimalusel kaasa kodus valmistatud toit, samuti vahepalad. Planeerige tööle kaasa võtmiseks mõeldud road juba varakult ette: nädala menüüd kavandades, toidupoes sisseoste tehes, kodus toitu valmistades. 

Võtke söömiseks aega 

Kui on käes söögiaeg, võtke tõepoolest paus kõigest muust. Lõpetage töötamine ning kiirustamine ja andke endale võimalus tunnetada, mida te sööte. Kui vähegi võimalik, ärge sööge oma töökohal – see ei võimalda täielikult pausi nautida ega toidule keskenduda. E-kirju saates, telefonile vastates ning raporteid ja tekste lugedes avaneb soodus võimalus ülesöömiseks, kuna tähelepanu on mujal. Samuti leidub töölaual rohkesti baktereid, mis kujutavad endast terviseriski.

Sööge aeglaselt ja kiirustamata ning võtke ette kindel portsjon, see aitab vältida ülesöömist. Korrastage enne (ja ka söömise järel) oma töölaud – see loob rituaali – ning püüdke oma tähelepanu koondada sellele, mida maitsete ja sööte. 

Vahepalade valik 

Hoiduge liialt sageli tarbimast kõrge energia-, rasva- või suhkrusisaldusega tooteid, nagu maiustused, saiakesed, koogid, majoneesi- ja hapukoorekastmega salatid, kartulikrõpsud või karastusjoogid. Need annavad palju energiat, aga ei anna vajalikke toitaineid (kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid). Samuti ei saada tihti pidama enne, kui kommikarp, kartulikrõpsupakk või karastusjoogipudel on tühi, isegi kui kõht tundub juba täis olevat.

Sahtlis või isiklikus kapis võiks nälja puhuks varuks olla värskeid puu- või köögivilju, kuivatatud puuvilju ja marju, rosinaid, müslibatoone või vähese suhkru- ja rasvasisaldusega küpsiseid ja kreekereid. Toidunurga külmikus saab vahepaladena hoida jogurti või kodujuustutopsi ning miks mitte ka näiteks leiba ja lahjat juustu.

Kui peate kontorist mõneks ajaks välja minema ning soovite ennast teekonnaks vahepalaga kindlustada, sobib kaasa võtta õunu või muud. Kotti panemiseks ja transportimiseks sobivad värsked või kuivatatud puuviljad, värsked köögiviljalõigud või kreekerid.

Sel moel varustatuna ei kindlusta te endale mitte ainult paremaid valikuid, vaid säästate ka aega ja raha. 

Vedelike tarbimine 

Kui tunnete unisust ja energianappust, võib tegemist olla vedelikupuudusega. Jooge vett vähestes kogustes kogu tööpäeva vältel, nii tarbite piisavalt vedelikku. Piisav veetarbimine aitab ka tulla toime näljatundega: jooge klaas vett ja iha toidu järele väheneb märkimisväärselt. Kui tekib ületamatu soov limonaadi või muu magusa karastusjoogi järele, katsetage selle asemel mulliveega.

Mõõdukas koguses kohvi on omal kohal ja hoiab ärksana, kuid püüdke hoiduda tarbimast üle 3–4 tassi kohvi või kõrge kofeiinisisaldusega teed päevas. Valige väiksem tass ja loobuge suhkru lisamisest. Ehk leevendab kiusatust teadmine, et mõned rohke koore ja piimaga serveeritud kohvijoogid võivad olla kõrge energiasisaldusega? 

Söögikohas söömine 

Lähtuge alati mitmekesisuse, tasakaalustatuse ja mõõdukuse printsiibist, unustamata maitsenaudinguid. Vaadake portsjoni suurust: mida suurem on portsjon, seda lihtsam on süüa rohkem kui tarvilik. Paluge toidule lisada rohkem salatit ja köögivilju ning selle asemel loobuge praetud kartulitest.

Põhiroaks valige vähemalt korra nädalas kala, liha puhul eelistage taisemaid tükke ja lahjemaid tooteid. Heaks valikuks on kaunviljaroad. Nende seedimine on aeglane ja kõht ei lähe kiiresti tühjaks. Ka munad ja piimasaadused, nagu kodujuust või sellest valmistatud kastmed, on tervitatavaks alternatiiviks lihale.

Ärge valige majoneesi või koorega valmistatud kastmeid; salatitest eelistage mahla või toiduõliga tehtuid. Kui otsustate süüa magustoitu, valige puuviljad, mahedik ehk smuuti või hoopis mahl. Kui aga soovite hoopiski väga kooki, šokolaadi või jäätist, jagage seda töökaaslastega või valige väikseim võimalik.

Kui töökohal või selle läheduses ei leidu meeldivat söögikohta, saate ehk kodust toidupaki kaasa võtta. Kui söögikoht on olemas, tasub ikkagi aeg-ajalt oma toidupaki abil vaheldust luua.

Töötajatel, kes oma ameti tõttu tihti reisivad, on kasulik uurida enne sihtkoha toiduohutust, võimalusi ja traditsioone puudutavaid aspekte. Häid näpunäiteid leiab asjakohastest reisijuhtidest ja veebiteatmikest. 

Kodus valmistatud toidu kaasavõtmine 

Oma toidu kaasavõtmine mitte ainult ei säästa aega ega raha – eri uuringute andmeil sisaldab kodus valmistatud toit vähem rasva, suhkrut, soola ja annab vähem energiat, kui poest ostetud valmistoit. Teine eelis toidupaki kaasavõtmisel on see, et vaevalt te nüüd oma toidukorra vahele jätate. Kui kodus valmistatud toidu kaasavõtmine ongi juba teile pigem reegliks, siis varieerige oma toidupaki sisu aeg-ajalt, eriti kui tööpäev kujuneb pikemaks ja tarbite kaasatoodud toitu mitme toidukorra vältel.

Kui teie kodust kaasavõetavaks lõunapalaks on tavaliselt võileib, kombineerige seda nädala lõikes erinevate katetega, näiteks vorsti asemel muna, kala, kodujuust, aedviljad. Toidupakki koostades arvestage tasakaalustatuse ning taldrikureegli põhimõtteid. Kasutage toidu kaasavõtmiseks sobivaid nõusid ja hoidke kaasatoodut õigel temperatuuril. Kui võtate kaasa rohkem toitu, mida ühekorraga ära ei söö, võiksite kaasavõetud toidukarbi ka näiteks kuupäevaga varustada. 

Jaotage toit portsjoniteks 

Üks viis nälga ennetada on jagada oma toit portsjoniteks. Selle asemel et süüa korraga ära tugev lõunaeine, sööge pool portsjonit lõuna ajal ja allesjääv pool kaks või kolm tundi hiljem. 

Liikumine kontoris 

Virgutus tööpäeva kestel parandab tööviljakust ja toetab heaolutunnet ning tervist. Leidke võimalusi töölaua äärest lahkumiseks mitmel korral tööpäeva vältel: kõndige joogivee järele, valige kaugemal asuv tualettruum, eelistage silmast silma vestlust kolleegiga, selle asemel et talle helistada või e-kiri saata, kasutage lifti asemel treppe või minge läheduses asuvasse söögikohta. 

Ebaregulaarsed tööajad 

Ebaregulaarsed tööajad ja muutuvad vahetused löövad segamini ka normaalse toitumisrežiimi ning einestatakse sageli ajal, mil seedimine on tavapäraselt "välja lülitatud". Kõik see võib tekitada ebamugavusi ja mitmeid kõhuhädasid. Mida proovida, et enesetunne enne öövahetust, selle vältel või järel oleks parem?

Ühest soovitust siinkohal anda on keeruline, kuna öises vahetuses töötamise sagedus ja tihedus võivad eri töötajate puhul varieeruda. Mõned töötajad käivad öövahetuses regulaarse rütmi järgi, näiteks igal neljandal ööl. Teised jällegi teevad kuu jooksul mõned öövahetused. On neidki, kes töötavad öösiti näiteks nädala, seejärel järgneb periood, mil tööd tehakse päeva ajal.

Kõikidel juhtudel on oluline püüda säilitada tavapärast toitumise rütmi ning olmerutiini.

Kui teile sobib, tehke enne öövahetust kerge uinak. Valmistuge uinakuks nii nagu tavaliselt ööuneks – peske hambad, pange selga pidžaama, lugege veidi raamatut. Pärast uinakut ja enne tööle minekut sööge perega koos justkui hommikusööki – mis tegelikult on siiski õhtusöök.

Öövahetuse kestel süües pidage meeles, et teatud toidud võivad väsimust süvendada. Sööge alati ühel ja samal kellaajal. Püüdke vältida magusaid, rasvaseid ja külluslikke roogasid, kuna need seeduvad aeglaselt ja süvendavad väsimustunnet. Ärksana püsimiseks sööge lahjemaid ja väiksemaid eineid, mis sisaldavad valgurikkaid tooteid: kodujuust, munad, pähklid, lahja juust, tuunikala; samuti sööge puuvilju, täisteraleiba, mahla.

Kui öövahetuses ei ole tööandja toitlustamist korraldanud, oleks hea, kui saaksite töökohale kaasa võtta enda komplekteeritud toidupaki – nii saate oma menüü hoida tasakaalustatud ja vaheldusrikkana. Hoidke oma tööpiirkond hästi valgustatuna, jaheda ja õhurikkana. Virgutuseks tehke lühemaid jalutuskäike tööpiirkonnas või ümber selle.

Öösel jooge kella kahe ja nelja vahel sooje jooke, näiteks taimeteed või kakaod. See aitab hoida kehatemperatuuri, mis öö edenedes kipub jääma unerežiimile ja veidi langema. Vältige kohvi, teed ning muid kofeiini sisaldavaid jooke pärast kella nelja öösel.

Keskenduge väiksematele ülesannetele. Kui võimalik, muutke oma tegevust iga pooleteise või kahe tunni tagant. Ärksust aitab hoida ka energiline ja piisava tugevusega muusika. Energiajooke tarvitada ei ole soovitatav.

Kui pärast öövahetust koju minnes on väljas ere valgus, kandke päikeseprille. Hommikune päike ei pääse nii silmadesse aktiveerima päevast režiimi. Enne magamaminekut aitab unele kaasa kerge eine: köögiviljadest, kodujuustust, munadest koos kala või kanaga; ka soe vann.

Muutke oma magamisruum nii vaikseks ja pimedaks kui vähegi võimalik. Kasutage vajadusel näomaski ja kõrvatroppe, lülitage välja kõik, mis võib segada – telefon, raadio, teler jm. Minge magama nii kiiresti kui võimalik.

Regulaarsed kehalised harjutused aitavad samuti unerütmi hoida ja und luua, kuid püüdke neid teha mitte hiljem kui tund enne voodisse minekut, vastasel juhul võite uinumiseks olla liialt ergas. 
 

Nõuandeid ja soovitusi tööandjale 

Miks töökohal panustada töötajate tervislikku toitumisse? 

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on töökohtadel tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise korraldamisel tähtis ja mitmeski mõttes võimalusterohke roll. Sageli saab just töökohal kõige hõlpsamalt kavandada ja ellu viia tervislikku toitumist toetavaid tegevusi. Paljud tööandjad pakuvad töötajatele võimaluse saada töökohal eineid, vahepalasid ja jooke ja seeläbi on neil võimalus inimeste valikuid paremini suunata.

Töökohal saab hõlpsamini ellu kutsuda mitmesuguseid muid töötajate tervisekäitumist ja tervist toetavaid tegevusi. Uuringud näitavad, et töökohal rakendatavad teavituse, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kombineeritud programmid annavad häid tulemusi töötajate tervisenäitajate paranemisel (muutused kehamassiindeksis, keha rasvasisalduses, kolesterooli ja vererõhu tasemes) ning inimeste tervisehoiakute muutumisel ja enesetõhususe tunnetamisel.

Mitmed uurimused on näidanud, et töökohal aktiivse elustiili ja tervisliku toitumise edendamist kombineerides saavutate kergemini:

• südame- ja veresoonkonna haigustesse ning teatud vähktõve vormidesse haigestumise riski vähenemise töötajate seas;
• töötajate paranenud meeleolu ja motivatsiooni, kõrgema energiataseme ning seeläbi suurema uuenduslikkuse ja produktiivsuse;
• ärevuse ja stressi ilmingute kahanemise, enesekindluse ja -tõhususe kasvu;
• parema maine nii koostööpartneri kui ka tööandjana.

Paranenud meeleolu ja enesetunne võimaldavad töötajail hõlpsamalt veeta pere ja sõpradega täisväärtuslikku vaba aega, mis on lisakasuks.

Tööandjatele on väga oluline ohutu ja tervisliku töökoha loomine, töötajate tervist toetava käitumise edendamine ja tervislikele valikutele julgustamine. Töökohal tervisedendusega alustamiseks sobivad hästi tegevused, millega toetatakse tervislikku toitumist. See liidab inimesi, võimaldab üksteiselt õppida ja parandada niiviisi heaolu nii tööl kui ka kodus. Tegevuskava tervisliku toitumise toetuseks peaks olema üks osa laiemast tervisedendusest töökohal. Samal ajal ei peaks te kindlasti vähendama jõupingutusi, mida teete muude tervisega seotud ohtude vältimiseks või vähendamiseks töökohal. 

Kuidas algust teha? 

Töökohad, kes soovivad alustada tervisliku toitumise edendamisega, leiavad peale käesoleva materjali kasulikku teavet riiklike toitumissoovituste portaalist www.toitumine.ee. Teabematerjale saab ka terviseinfo veebi trükiste rubriigi tervisliku toitumise materjalide hulgast.

Mõned nõuanded, enne kui alustate

• Arvestage kindlasti nende tegevuste või programmide kogemust, mida olete korraldanud varem. Mis siis töötas? Mis mitte? Miks?
• Küsitlege töötajaid enne ja tehke selgeks olukord. Nii saate olulist teavet sellest, millega ja kuidas alustada. Uut programmi või lihtsalt mõnd uut tegevust kavandades veenduge, et teate sihtrühma vajadusi, huve ja ootusi. Uurige, mis täpsemalt töötajaid tervisliku toitumise juures huvitab. Kas nad otsivad pigem üldist informatsiooni? Või midagi konkreetsemat, näiteks südame tervist puudutavat teavet? Soovivad rohkem teada toidulaua mitmekesistamise eri võimalustest? Soovivad paremaid toiduvalmistamise tingimusi töökohal, paremat valikut sööklas?
• Kavandage võimalikult täpselt, millal mingeid tegevusi või võimalusi pakute. Kas vaid teatud perioodidel? Teatud intervalliga? Aasta läbi?
• Määrake isikud, kelle poole inimesed saavad pöörduda, kui neil on küsimusi või nad otsivad abi.
• Ükskõik kui väga te ka ei sooviks töötajate teadlikkust tõsta – tegevused ja programmid tervisliku toitumise toetuseks peavad olema vabatahtlikud. Igaüks ei pea tingimata liituma ega huvituma. 

Töötajate teavitamine ja eri teemade käsitlemine 

Teavet jagades lähtuge lihtsatest põhimõtetest ja pakkuge võimalikult erinevaid valikuid nii teabe kui ka tegevuste puhul.

Teavitustegevustega alustades võite näiteks kaaluda järgmiste teemade käsitlemist:

• tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtted;
• kehakaal ja selle kontrollimine;
• rasv ja kolesterool;
• soola hulga vähendamine toidus;
• tasakaalustatud toit kogu perele;
• arukate valikute tegemine kaupluses ja söögikohtades;
• toiduetikettide lugemine;
• toitumisprogrammide kasutamine (näiteks Nutridata);
• dieedid erivajaduste puhul: diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jm.

Samuti pakkuge jaotusmaterjale selle kohta, kuidas töötajad saaksid oma peres söögikordi planeerides teha tervislikumaid valikuid. Näiteks võib tuua lihtsa ostunimekirja ning sellest tuleneva nädalamenüü, mida kavandades on samuti kasu Nutridata pakutavatest võimalustest.

Pakkuge töötajaile teavet ja koolitusi tervisliku toitumise ja toiduvalmistamise teemadel

• Kutsuge teemapäevadele esinema populaarseid kokkasid ja teisi tuntud toiduvalmistajaid ning korraldage nii-öelda näidisesinemisi, pakkudes neil üritustel nõuandeid tasakaalustatud ja mitmekesiste toitude valmistamiseks. Kindlasti leiate toredaid esinejaid ka oma piirkonnas tegutsevate kokkade ja toiduvalmistajate seast või ametikoolide õppejõudude hulgast.
• Kutsuge esinejaid pidama "lõunasta ja õpi" sessioone, kus saate üheskoos midagi valmistada.
• Korraldage "maitse ja proovi" päevasid, kus ka töötajad saavad soovi korral omalt poolt panustada.
• Korraldage perioodiliselt teemanädalaid, näiteks eri rahvaste köökidest, tähtpäevadega seotud toitudest vms. Võite ka proovida toidukordade või toidugruppidega seotud teemasid, näiteks "Hommikusöök", "Pastatoidud", "Puuviljad" jne.

Töötajaid võite innustada igal nädalal, korraldades minivõistlusi ja kutsudes neid näiteks üles sööma iga päeva vähemalt viis või rohkem puu- ja köögivilja; alustama vähemalt nädala vältel iga päeva hommikusöögiga; sööma igal nädalapäeval mõne lisapuuvilja või uue retsepti järgi valmistatud toidu. Toetage töötajaid, kes püüavad tervislikumalt süüa või kaalu langetada, julgustage neid looma toetusgruppe. Soetage kaal, vajadusel kutsuge töökohale sobivaks ajaks toitumisnõustaja, kes toetaks grupi tegevust.

Andke töötajaile võimalus jagada retsepte siseveebis, e-kirja vahendusel või plakatitel ja vaatmikel (postritel). Pakkuge teavet selle kohta, milliseid tervisele soodsamaid asendusi teha töötajate lemmikretseptides (näiteks kasutada madalama rasvasisaldusega komponente vm). Pakkuge juhiseid kaasavõetava toidupaki koostamiseks.

Võtke osa kohalikest toitumiskampaaniatest ja toiduteemalistest sündmustest. Jagage nende kohta teavet plakatite, teabelehtede ja siseveebi kaudu, aga ka kogunemistel ja koosolekutel. Miks mitte jagada teavet ka näiteks nädalakirja, ekraanisäästjate, palgalehe vms vahendusel?

Toitlustamise korraldamisel töökohal:

• pakkuge informatsiooni toidu koostise, toitainesisalduse ja valmistusviiside kohta;
• tehke koostööd kohalike toidutootjate ja -kohtadega, korraldage toidulaatasid. Jagage selliste kohalike toidukohtade nimekirja, mis pakuvad tasakaalustatud menüüd;
• pakkuge töötajaile tasuta puu- või köögivilju, korraldage võimalus soodsateks ühistellimusteks, andke sügisperioodil võimalus töötajail oma aiasaadusi jagada.

Kui teie töökohal on toiduautomaat, analüüsige selle pakutavat. Kas valikusse kuuluvad šokolaadibatoonid, magusad küpsised, kartulikrõpsud, energia- ja karastusjoogid? Kui jah, kas automaadi operaatoriga saaks läbi rääkida valiku muutmise asjus, et pakkuda nende toodete asemel hoopis võileibu, seemne- ja müslibatoone, väikesi mahlapakke? Või näiteks jogurtit ja kuivatatud puuvilju? Kui valikut muuta ei saa, kas siis automaat on ikka hädatarvilik? 

Joogivee ja muude jookide pakkumine 

• Kui töötempo on väga kiire või töökeskkonnas valitsevad kõrged temperatuurid, kaotavad inimesed higistades palju vedelikku. Sellistel puhkudel on eriti oluline tagada mugav ligipääs joogiveele. Jahutatud joogivesi (10–15 °C) peaks palaval töökohal olema kättesaadav kõikidele töötajatele kogu tööaja vältel.
   
• Mõned joogid suurendavad uriinieritust: lihtsustatult öeldes tuleb välja rohkem, kui sisse läheb. Kui soovite, et töötajad püsiksid kuumas keskkonnas terved ja tunneksid end hästi ja reipaina, vältige või piirake kofeiini sisaldavate jookide pakkumist, nagu kohv, tee ja teatud karastusjoogid.
   
• Mõned inimesed eelistavad veele spordijooke, mahlu jms. Lisaaineid sisaldavad joogid (nt maitsestatud veed) on sobilikud enamikule tervetest inimestest, kuid neid peaks tarbima mõõdutundega. Selliseid jooke võib pakkuda töötajatele, kelle amet on kehaliselt koormav, kuid mõistlik on silmas pidada, et nii satuvad organismi ka soovimatud soolad ja suhkrud ning lisaained. Üheks võimaluseks on selliseid jooke veega lahjendada. Siiski on enamiku inimeste jaoks parim janukustutaja täiesti tavaline vesi.
   
• Töötajad, kes on harjunud tõstma raskusi või kelle töökohal on püsivalt kuum, taluvad vedelikukaotust paremini ja kaotavad tegutsedes vähem soolasid kui need, kes sääraste tingimustega harjunud ei ole. Seetõttu pole täiendav soolatarbimine neile ilmtingimata vajalik. Küll aga on see oluline nende töötajate puhul, kes füüsilise töö või kuumusega harvemini kokku puutuvad. Siingi tuleb olla mõõdukas, kuna liigne sool võib kaasa tuua kehatemperatuuri tõusu, vedelikupuuduse ja janu ning kehva enesetunde. Päevas võiksid inimesed saada kõikidest allikatest (töötlemata ja töödeldud toit, toiduvalmistamisel ja söögilauas lisatav sool) kokku maksimaalselt kuus grammi soola, kuid Eestis tarbib enamik inimesi sellest pea kaks korda rohkem. 

Toiduvalik koosolekutel ja nõupidamistel 

Joogiks pakkuge mahla, vett või hoopis piima. Püüdke hoiduda pakkumast magusaid kondiitritooteid, küpsiseid, rammusat pitsat ja pirukaid, keeksikesi või komme; soovitatavad pole ka koorekohv või magus tee. Kui korraldate koosolekuid ja nõupidamisi koos toidu pakkumisega, valige võileivad või näkileivad, puu- ja köögiviljalõigud. 

Söögiruumi sisustamine 

• Keskkond, sealhulgas füüsiline ruum, on väga tähtis toitumist mõjutav tegur. Kui alles kavandate või juba tegelete töötajate toitumistingimuste parandamisega, pöörake erilist tähelepanu kohale, kus inimesed söövad. Meeldiv ja puhas ruum on eelduseks ning ka nõudeks tööohutust ja töötervishoidu puudutavates regulatsioonides mitmes riigis.
   
• Väga oluline on kindlustada töötajad toidu säilitamise ja soojendamise võimalustega (külmutuskapp, grill- või mikrolaineahjud), tagada tasuta puhas joogivesi ning pakkuda teavet tervislikust toitumisest kas siis koolituste, seminaride, toitumisnõustamise või voldikute abil.
   
• Olukorra väljaselgitamisel tuleks arvestada kõiki töökoha eripärasid: töötajate vajadused, töö iseloom ja tööajad, tööandja senised tegevused ja ka võimalused.
   
• Puhas, valgustatud ja piisavalt avar söögiruum peaks asetsema eraldi ning olema kättesaadav kõikidele töötajaile nii pauside kui ka lõunasöögi ajal. See nõue kehtib samuti nendele, kes töötavad väljaspool siseruume või õhtuses ja öises vahetuses.
   
• Joogivesi peab olema kättesaadav kõikjal töökohal, mitte vaid söögiruumis.
   
• Söögiruumis või selle vahetus läheduses peab olema võimalus pesta käsi ja ka nõusid: nõudepesumasin, kraanikausid, pesuvahendid, seep, tekstiil- või paberkäterätid.
   
• Söögiruumis peab saama kasutada keraamilisi nõusid ja kõiki vajalikke söögiriistu.
   
• Töötajate kaasa võetava toidu jaoks on vajalikud nii kapid toiduainetele kui ka külmutuskapp.
   
• Mööbel, vajalik tehnika ning muu varustus ja selle paigutus söögiruumis peab olema hõlpsalt ligipääsetav. Ruum peab olema lihtsalt koristatav.
   
• Mõelge toidu soojendamise vahendite, nagu pliidi, mikrolaineahju vm turvalisele ja ohutule paigutusele. Varustage nende lähikond vajalike tuleohutusvahenditega.
   
• Mõelge toiduohutuse küsimustele. Kui toidu kaasavõtjaid ja hoiukohti on mitu, on ehk mõistlik töötajatega kokku leppida toidukarpide märgistuses. (Kui puudub säilimiskuupäev, võiks karbil olla kaasavõtmise kuupäev. See on abiks, kui peaks juhtuma, et mõni toit jääb kauemaks seisma.) Samuti võib olla vajalik sõlmida kokkuleppeid söögiruumi korrashoiuks. 

Kokkulepped ümbruskonna toitlustajatega 

Mõnikord võib toitumist aidata paremini korraldada see, kui küsimus arutatakse läbi ümbruskonna toidukohtade esindajatega. Näiteks soovivad töötajad süüa hommiku- või õhtusööki töökoha läheduses, millele võib leiduda sobiv lahendus. Läbi saab rääkida soodsamate hindade asjus ning miks mitte ka ürituste ja sündmuste ladusa korralduse tagamiseks. 

Toitlustamine töökohal 

Kui töökohal valmistatakse ise eineid, võiks lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• pakkuge laia valikut puu- ja köögiviljatoite ning leivasorte;
• põhitoiduna pakkuge võimalusel sageli linnuliha ja kala, lisanditena (täistera)pastat, kartuleid, pruuni riisi, tatart jms;
• lülitage menüüsse valik taimetoitusid, mis sisaldavad herneid, läätsi, ube jms;
• eelistage värskeid (või külmutatud) puu- ja köögivilju konservidele;
• eelistage lahjemaid tooteid nii piima- kui lihatoodete valikus;
• vähendage soola sisaldust toitudes. Katsetage eri maitseainete ja -taimedega. Eemaldage laudadelt soolatopsid;
• toiduõlisid ja suhkrut kasutage toiduvalmistamisel mõõdukalt;
• toiduvalmistamisel eemaldage nähtav rasv lihalt ja suppide pinnalt;
• vältige köögiviljade liigvarast puhastamist ning ettevalmistamist pikemaks perioodiks ja "igaks juhuks";
• samuti vältige nende ülekeetmist, sest mõlemad tegevused vähendavad neis vitamiinisisaldust;
• eelistage grillimist, aurutamist ning hautamist friteerimisele ja rohkes rasvas praadimisele;
• tõstke toitu serveerides esile puuviljade ja leibade valikut, paigutage köögiviljad paremini nähtavale kohale, kui rasvainega küpsetatud toidupalad;
• pakkuge laia salativalikut ja võimaldage inimestel ise valida kogust ning kooslust. Eksponeerige salateid hästi nähtaval kohal. Salatikastmed paigutage eraldi. Toitu serveerides lähtuge taldrikureeglist, et vähemalt poole söögikorrast moodustaksid köögiviljad;
• kasutage sageli uusi retsepte ja kindlustage, et enam soovitatavad valikud ei oleks kallimad.

Kui töökohal pakub suupisteid või eineid lepinguline toitlustaja, saate lepingut sõlmides seada tasakaalustatud ja mitmekesise menüü tagamiseks järgmisi tingimusi.

Väikeses puhvetis või kohvikus saate näiteks nõuda, et:

• võileibade puhul oleks tagatud võimalus valida eri tüüpi (täistera)leibade ja saia vahel. Leivakate peaks olema vähese rasvasisaldusega ja majoneesi-tüüpi salatikastmete pakkumine piiratud;
• küpsetiste puhul oleks võimalik valida väiksema energia- ja suhkrusisaldusega tooteid;
• jookide puhul oleks võimalus valida peale tavapärase kohvi-tee-kakao suuremas valikus taimeteesid, aga ka mahlasid ja mineraalvett jne.

Söökla puhul saate sätestada, et:

• igapäevases menüüs pakutakse vähemalt paari-kolme sorti värsket salatit;
• salatikastmeid serveeritakse eraldi;
• iga päev pakutakse mõistliku hinnaga värskeid puu- ja köögiviljaportsjoneid;
• põhiroogade puhul peab olema võimalus valida hautatud, keedetud või aurutatud roogasid;
• tagatud on võimalus valida lahjema rasvasisaldusega piimatoode (jogurt, kodujuust, kohupiim);
• oleks taimetoidu, sh herneid, ube, läätsi sisaldava toidu valimise võimalus.

Veel saate kokku leppida, et menüüs on märgistatud väiksema energiasisaldusega tooted, samuti laktoosi- ja gluteenivabad tooted vms ning kirjeldatud toidu koostist. Kohased on erimärkused, näiteks kui toit sisaldab küüslauku, sibulat, paprikat, on keskmisest vürtsikam vms. 

Terviku järgimine 

Püüdke näha laiemat pilti, kuidas teie töökoht juba mõjutab inimeste toitumisharjumusi. Kui keskendute üksikutele detailidele, ei pruugi olukorra parandamiseks kavandatavad tegevused hästi rakenduda. Kindlustage, et töötajad saavad töökohal teha toidu puhul tervislikumaid valikuid. Vaadake üle, millist toitu pakutakse ettevõtte kohvikus või sööklas, mida tellite kullerilt, mida pakutakse kogunemistel, üritustel ja pidulike sündmuste tähistamisel, ning püüdke tagada paremad võimalused tarbida kaasavõetud toitu. 

Abiks olukorra hindamisel ja tegevuste kavandamisel 

Tervisliku toitumise toetamine ei ole tingimata majanduslikult kallis ega ka ajakulukas.

• Olenevalt oma organisatsiooni suurusest võib olla mõistlik luua eraldi töörühm, kes aitab tegevuskava planeerida ja ellu rakendada. Konsulteerige töötajatega ning kaasake töörühma inimesi juhtkonnast, töötajate seast, ametiühingust.
• Selgitage välja juba tehtav (nt kasutades ankeeti tervisliku toitumise korralduse hindamiseks töökohal, alates lk 43) ja arutlege üheskoos edasiste valikute üle.
• Uuendage oma tegevusplaani, sise-eeskirju ja muid olulisi dokumente, lülitades neisse tervisliku toitumise teema. Määrake ajakava, käsitletavad allteemad, vastutajad.
• Täitke, jälgige ja hinnake oma tegevusplaane regulaarselt.
• Muutuse saavutamiseks kohtuge töörühmaga regulaarselt, vahetage teavet ja vajadusel kohendage plaane.
• Kasutage välist abi. Tervise Arengu Instituudi hallatavas portaalis www.toitumine.ee vastavad teie nõuannetele ekspert ja dietoloog tasuta.

Muutused rakenduvad sageli hoopis paremini entusiastlikul eestvedamisel ja inimeste kaasamisel. Oluline on anda töötajatele võimalus vabatahtlikult oma toitumisharjumusi muuta.