TLS-s on kõik kirjas!
TLS § 100
(5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Tasaarveldused tehakse osapoolte kohustuste ulatuses.

§ 100 kehtib mõlemale osapoolele ja SEADUSLIKULT. Pole mingit omavoli!
Osapoolte nõuded ja kohustused kuuluvad alati tasaarveldamisele.
Töövaidluskomisjoni pöördutakse sel juhul, kui üks lepingu osapool ei ole nõus tehtud tasaarveldusega.
Ka võlaõiguslikult (seaduslikult) kuuluvad lepingu osapoolte nõuete ja kohustuste tasaarveldus ilma teise osapoole nõusolekuta.

Postimehes oli just nädal tagasi juristi poolt teemat kommenteeritud:
majandus24.postimees.ee/6529751/advokaat-annab-nou-mida-teha-kui-tootaja-paevapealt-minema-jalutab

Lihtsalt vaidluse pärast pole vaja kommenteerida! Sa kasutad väljendit OMAVOLILISELT aga tegelikult on tööandjal täielik õigus § 100 alusel tekkinud töötaja kohustus tööandja ees tasaarveldada. Kui on seadusega õigustatud siis pole mingit omavoli.
Äkki võtad oma mõistuse kokku ja ei too siia teemasse § 78 – see käsitleb kahju tekitamise nõudeid, mida töötaja on tekitanud tööandjale lepingut rikkudes.
Ja mõistet “kinni pidama” rakendatakse töötaja töötasust seaduse alusel maha arvestust kolmandate isikute poolt esitatud nõuete alusel (kohtu määrus, täituri akt, kohustuslik töötuskindlustus,kohustuslik pensionikindlustus jms)

Töötaja vastutus on rakendatav
TLS § 72. Töötaja vastutus
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.

§ 73. Töötasu alandamise erisus
(1) Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

(2) Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.

(3) Tööandja peab töötasu alandamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.

Advokaat seletab õiguspärasust ja tema juttu ei tasu enam kommenteerida.
TLS § 100 kehtib töösuhte mõlemale osapoolele. Punkt.

Millel põhineb see väide, nagu tööandja peaks pöörduma töövaidluskomisjoni töötaja poolse kohustuse täitmiseks?
Kohustused tasaarveldatakse töölepingu lõppemisel.
Kui töötaja ei ole millegagi nõus ( st tekib töövaidlus), siis ta ise pöördub komisjoni poole.

Saate esitada tööajale nõude vastavalt TLS § 100 ja nõude suurus ei saa olla üle 350 euro. võtate maha saamata töötasust ja puhkusehüvitisest. töötajad teavad seda väga hästi

no kuidas sa võtad endale õiguse teisi idiootideks sõimata!!???
sinu arvamus on sinu arvamus – sa ei tunnista seadust ja räägid kokku mingit umbluud nagu tööandjal polekski õigust töötajalt nõuda hüvitist… mis krt see veel tähendab?

Tööandjal on õiguslik alus saada hüvitist ja selleks ei pea kasutama töövaidluskomisjoni teenust.
Nagunii rakendub seadusesäte TLS § 100
(5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Keegi ei vaidlegi ju vastu, et tööandjal ei ole õigust hüvitist nõuda. Kui tööandja leiab, et ilma etteteatamiseta töölt lahkumine on tekitanud ettevõttele kahju, siis võib ta esitada töötajale vastavasisulise nõude, kuid ta ei või oma nõuet ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta lõpparvest kinni pidada ehk nn tasaarvestada. Viidatud artiklis räägitakse samuti vaid nõude esitamise õigusest, mitte õigusest vastastikused nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse kohta on töölepinguseaduses kehtestatud erisätted ja neist tuleb kinni pidada. Ka võlaõigusseaduses, millele paljud armastavad viidata, on sätestatud, et “tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele” (VÕS § 198) ning et tasaarvestada ei saa teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud (VÕS § 200 lg 1 p 3). Seega ei saa mitte kuidagi õigeks pidada olukorda, kus töötaja avastab kinnipidamise alles lõpparve kättesaamisel.

vaata ka VÕS § 197. Tasaarvestuse mõiste
(1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Seega tuleks seda siduda TLS § 100-ga.

Kui tööandja on juba tasaarveldanud nõuded ja kohustused ja välja maksnud töötajale tasud, siis ei ole enam võimalik ka mingeid nõudeid esitada.

Ma ei saa ikkagi aru,kust sa võtad arvamuse nagu tööandja peaks IGAL JUHUL lõpparve välja maksma, kui on teada töötajale esitatavast kahjunõudest või kohustusest maksta hüvitist seaduse § 100 alusel. sellised seadusest tulenevad nõuded esitatakse töötajale kirjalikult või SMS teel ja lõpetamisega kaasnevad summad pole veel kokku kirjutatud. Lepingu lõpetamisega kaasnevad tihti ka teostatud tööde aktsepteerimine (koos vaidlusega kui vaja), töövahendite tagastamine, arvutisüsteemide muudatused jms toiminguid.
Olen saanud lõpparveks töötasude-hüvitiste-kohustuse tasaarveldamise kohta korraldused tööandjatelt (klienditelt) mitu päeva peale töölepingu ülesütlemise (aktsepteerimist osapoolte poolt) kuupäeva.

Need summad mis on kohustuslikud tls -järgi välja maksmta tuleb ka maksta,kui on mingid nõuded osapoolte vastu tuleb pöörduda tvk-ni poole.Kahjuks jah ei tohi puhuksehüvitisega teha tasaarvestus,juhul kui tehakse ei juhtu ka midagi ,tööline jääb rahast ilma nagu nii aga tööandja maksab viivist kui selline nõue on kirjas.Mõne euro mäng ja sellel tvk ei ole mõtet.
Kõige õigem oleks erakorraline tl lõpetamine kas või tervislikel põhjustel ,vahest aitab ka see kui on naiivne tööandja aga eks igaüks teab ise millega lõpetab peaks ju aru saama,et rahast jääb ilma ja vaat ,et maksad veel pealegi kui ikks lõpparvet pole ja oled tekitanud kahju firmale etteteatamis tähtaja rikkumisega.Kui on ainult 11-päeva puhkust saada siis järelikult lõpparve o.

Palun sinu poolset selgitust,mis sa selle seadusega peale hakkad,kui mina kui tööandja teen tasaarvestuse,mis minuga juhtub?Mis on tulemus?

seda ma ju kogu aeg räägin…
😆
ei ole ju öeldud et lõpparve summad peab välja maksma TL lõppemise kuupäeval, kui arvestust hakatakse tegema peale TL lõppemise kuupäeva aktsepteerimist osapoolte poolt.

§ 84. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
(1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Töösuhtest sissenõutavate nõuete ja kohustuste osa TULEB välja arvestada TL lõppemise KUUPÄEVA SEISUGA, st sissenõutavaks muutumise tähtpäev.
Aga arvestust saab teha alles peale nende asjaolude fikseerimist peale viimast tööpäeva ja seejärel teeb raamatupidaja lõpparvestuse OMA tööpäeval. Seejärel kinnitab arvestuse õigsuse tööandja esindaja ja maksab välja töötaja poolse sissenõutavaks muutunud summad (või siis ei maksa midagi kohustuste tasaarveldamisega).
Kuidas oled sa välja lugenud, nagu see § 84 dikteerib õiguslikult töötasu jm tasude VÄLJAMAKSMISE tähtpäevaks??

Tahad väita,et tööandjal ei ole õigus omapoolsele vastuväitele ja nõudele,vägagi on ja kui tööandja toob välja omapoolse nõude töölise vastu mis on tal ka õigus siis ära arva,et arutatakse ainult töölise nõuet.Tvk arutab kõik läbi mis on seotud osapolte nõuetega,sest need vastu väited on seotud.(tasaarveldus,viivis puhkus jne.)
Kus kohast sa selle peale tulid,et üks osapool teeb teisele käru aegumisega,seda mida arutakse peab tulema ka vastus ,ehk rehkendus .Kui on vastus(rehkendus-tasaarvestus) vale siis saab see selle summa kellel on õige rehkendus ,vot nii käivad asjad tvk-is.
Muidugi võib tekkida kahjunõue tööandja vastu kui tehakse ebaseaduslik tasarvestus ja tööline pole saanud lõpparvet ja tal on tekkinud makseraskused mida ta peab tõendama aga sellise väikse summaga ei tohiks küll midagi juhtuda ja nõuda.

Kõik on õige,mis tähendab,et ei tohi ,selleks nad sinna tvk lähevatki ja mis on tulemus.Tööandja teeb tasaarvestuseja ei maksa sentigi 11-päeva eest puhkusehüvitst.See on keelatud teha tööandjal ,nüüd siis rääkitakse viivisest ,aga palun 0.021%-0.022%
350-etteteatamis nõue tööandja poolt 11-päeva eest 116-euri saamata puhkusehüvitist
350-116=234 tööandja nõue töölise ,sellest arvesta maha töölise viivis 0.022% komisjon tehakse 2-nädala jooksul viivis kuskil 10-15-euri ja tööline lahkub tvk -st 220-eurise kahjumiga.Arvate,et tööandjal pole õigust esitada omapoolne arvest põhjendus,vägagi on .Iga üks nõuab oma §-järgi ja nii ta ka läheb.Olen kahjuks pidanud käima seal tvk ennast kaitsmas ja ka olnud esindaja nii,et tuttav teema.
Küsija ei räägi saamata töötasust midagi ainult 11-päeva puhkusest.
Saage aru tööandja peab põhjendama miks ta ei maksnud lõpparvet ja ära muretse küll ta ka põhjendab.

Kaire! sa oled lihtsalt jonnakas.
Ja hakkad juba oma teooriat järjekindlalt ajades iseendaga vastu rääkima. Nüüd näitad selgesti, et tööandjal on seaduslik õigus kahju tekitamise nõuet esitada ja seda tasaarveldada.
Mina toon siinkohal veel selge õigusliku aluse töötaja süülise tegevuse hüvitise nõude tasaarveldamise alused, mida oleme oma praktikas ka kasutanud.
TLS § 77 lg 1 annab tööandjale ja töötajale võimaluse juba töölepingu sõlmimisel muu hulgas kokku leppida leppetrahvis töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.
Selline kokkulepe tuleb töötajaga kindlasti enne lepingu allkirjastamist üle rääkida ehk ta peab aru saama, mis on selle kokkuleppe eesmärk ja tagajärg. Tegemist on sisuliselt ennetava iseloomuga kokkuleppega ehk see peaks motiveerima töötajat niisama etteteatamistähtaega järgimata mitte ära minema.
Põhimõtteliselt võib sellise kokkuleppe sõlmida ka hiljem, kuid tavaliselt on juba töösuhte kestel keeruline töötajale põhjendada, miks selline kokkulepe vajalik on.

Tööandjale tähendab sellise leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, et kui töötaja rikub kokkulepet, siis saab tööandja temalt leppetrahvi igal juhul välja nõuda ehk tööandja ei pea hakkama mingilgi moel tõendama, kas üldse või kui suured kahjud talle töötaja lahkumisega kaasnesid. Leppetrahvi suurusele ei tee seadus ettekirjutusi.
Leppetrahvid on vajalikud ettevõtte siseeeskirjadesse kirja panna.

TVk-avalduses tuleb eelkõige märkida:

1-Nõude aluseks olevad asjaolud millega nõuet põhjendatakse.
2-Tõendid mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid,viidates kongreetselt,millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.