Selleks, et saada 35 päevast puhkust pead sa kõigepealt tööandjae tõendama, et sul on selleks õigus.
Ehk siis pead viima tööandjale selle paberi, kust nähtub,e t sa oled töövimetuspensioni saaja.
Ui tööandjal seda pole ei saa sa ka pikemat puhkust nõuda- ainult sinu enda teadmisest ei piisa.

KUi teil on puhkuste ajakava tehtud ning sinul on seal 28 p puhkust kirjas, siis on tööandja väide täiesti õige, et selleks, et saada kokku 35 päeva pead veel avalduse juurde kirjutama.
EI ole madalama arvestusega, sest kui oled töövõimetuspensioni saaja, siis ongi sinu põhipuhkus 35 päeva http://rmp.geenius.ee/toooigus/toolepinguseadus/803/#g803
ja tööandja saab hoopis selle lisanduva 7 päeva eest makstu tagasi küsida

Põhipuhkust antakse korraga seega teile 35p kui teil pole just tegemist esimese tööaastaga ja olete tööandjale esitanud pensionitunnistuse, osadeks saab puhkust jagada vaid poolte kokkuleppel.
http://rmp.geenius.ee/toooigus/toolepinguseadus/814/#g814

Tööandjale peaks ka määrust tutvustama siis ta ei räägiks juttu, et – 7-päeva puhkus olevat veel ka madalama arvestusega,kui põhipuhkus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010032
§ 2. Puhkusetasu ja keskmise töötasu arvutamine

(1) Puhkusetasu alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest arvutatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» §-s 4 sätestatud korras.

——————————
Ja veel teadmiseks, et antud 7p osalt peetakse kinni ainult tulumaks.

Kas tööandja saab mulle peale suruda töövõimetus puhkust päeva nii nagu tema tahab

Tööandja ei ole hiromant, et teaks kes on töövõimetusega üle 40% või kes mitte, kui töötaja ise teda sellest ei teavita. Mõni häbeneb oma puuet ja keegi ei saa sellest teadagi.
Kui esialgses graafikus oli vaid 28 päeva puhkust, siis loomulikult tuleb tööandjale esitada oma töövõimetuspensionäri raamatukene ja kirjutada avaldus 7 puhkusepäeva kohta. Tööandja annab need päevad siis kui võimalik või saate kokkuleppele.
Kui töövõimetuspensionär on saanud vanaduspensionäri ikka, antakse talle töövõimetuspensionäri raamatukese asemele vanaduspensionäri raamatukene ja enam tal selle +7 lisapäeva puhkuse õigust enam ei ole.

Kui suur see summa on seitsme lisa päeva eest,kui töövõimetus on 40%?

Kas töövõimetuspuhkuse ,seda 7 päeva tohib poolitada ka või peab võtma välja 7 päeva järjest.

Olen töövõimetuspensionär. Tööl hakkasin uuesti käima okt. 2015. Eelmisel aastal töövõimetuspuhkust välja ei võtnud. Kas mul on õigus aastal 2016 kasutada eelmise aasta 7-st puhkusepäevast midagi?

Uurin ka veidi.
Seoses sellega, et meid võeti teiselt firmalt üle 1. mail. 2015. aastal. Olen 80%-line töövõimetu. Kui palju mul oleks õigus saada eelmise aasta 8 kuu eest 7-päevasest lisapuhkusest tänavuse aasta puhkusele lisaks? Või on õigus saada kõik 7 päeva tagantjärele? (paraku liiga hea, et olla tõsi).
Eelmisel aastal uues firmas põhipuhkust ei kasutanud. Selle aasta graafikusse oli märgitud meil, kõigil töötajatel, ühtlaselt 19 päeva. Seda siis 2015. aastal kasutamata puhkust.
Aitäh!

Kas saan õigesti aru asjast. Ehk siis, saan 2016. aasta eest lisaks 7 päeva puhkust. Ja saan ka tagantjärele eelmise, 2015. aasta eest veel 7 päeva lisapuhkust. Ehk siis kokku 14 päeva??

Töövõimetuspensionäri põhipuhkus on 35 kalendripäeva, ei ole mingit lisa 7 päeva. 2015.a teenisite välja 245/365×35=23 päeva puhkust. Sellest 7 päeva hüvitatakse tööandjale. Puhkusegraafikusse oleks tööandja pidanud märkima nii eelmise aasta saamata jäänud puhkuse (teil siis 23 päeva, teistel 19 päeva), kui ka selle aasta puhkuse (vastavalt 35 ja 28 päeva).

Ons tööandja üldse teadlik teie töövõimetusest, olete teda sellest teavitanud ja kinnitad dokumendid esitanud?

Tööandja on teadlik. Ka kõik vajalikud dokumendid on esitatud tööandjale.

Tere. Mulle määrati alles hiljuti töövõimetus 40%, käin tööl. Olen 46 aastane. Kui tahan saada lisapuhkust, siis ilmselt pean tööandjale esitama paberi ja tööandja peab mulle võimaldama seda. Saan ma nii aru.

Jah, nüüdsest on teie põhipuhkus 35 klp ja loomulikult peab tööandja seda võimaldama, kui talle tõendate, et olete töövõimetuspensionär.

Igal juhul tuleks tööandjale esitada oma töövõimetuse kaardike. Tööandjal ei ole ilma selle nägemiseta aimugi kel puue on või mitte.
Lisaks puudega töötajale antavale lisapuhukusele 7 päeva on tööandjal võimalik puudega inimese palgalt arvestada ja maksta vähem sotsiaalmaksu (riik maksab osa), kuid selleks peab tööandja Töötukassale esitama avalduse https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/sotsiaalmaksu-huvitamine-vahenenud-toovoimega-inimese-eest

Kui töövöimetus löpeb aasta keskel siis kas on öigus puhkuse lisapäevadele voi arvestatkse kuupöhiselt

meil on firmas määratud kolektiivselt kõigile 35 põhipukuse päeva. Aga mul on töövõimetus kas see tähendab et mul on võimalus saada 35+7 puhkusepäeva?

Olen pensionär,mulle on määratud puue,kuid veel töötan.Kas mul on õigus lisapuhkusele?

Olen praegu töövõimetuspensionil,alates 29 sept.2017 saan vanaduspensionile. Tööandja keeldub andmast 7 päeva lisapuhkust,sest lähen enne aasta lõppu pensionile.Firmas töötan edasi.Mitu päeva on mul õigust saada lisapuhkust?

sul pole ju mingit õigust LISAPUHKUSELE!
osalise töövõimega töötajal on PÕHIPUHKUS 35 päeva aastas ja sa küsid ju valesti -sa tee kindlaks kui palju sul on tänase päeva seisuga väljateenitud puhkusepäevi saada:
valem on kalendripäevad aastas tänase päeva seisuga/365 X 35 ja seejärel küsid põhipuhkust, mitte lisapuhkust

Olen töövõimetuspensionil.Vahetasin eelmise septembris 2016 töökohta,kus senini töötan.
Eelmine aasta ma töövõimetuspuhkust ei võtnud.Sel aastal võtsin töövõimetuspuhkuse.Sooviksin teada,kuidas seda arvestatakse,kas see on eelmise aasta eest saamata töövõimetuspuhkus või arvestatakse töövõimetuspuhkust jooksva aasta eest?Kui sel aastal saadud töövõimetuspuhkus läks arvesse eelmise aasta saamata töövõimetuspuhkuse arvelt,kas mul on õigus saada veel ka selle aasta eest töövõimetuspuhkus?
Kuidas

ei ole olemas TÖÖVÕIMETUSPUHKUST !!!
vähese töövõimega isikul on PÕHIPUHKUS 35 kal.päeva aastas.

Puhkust makstakse ju TLS-se järgi Töövõimetul 35 päeva,kui ei ole lepitud kokku pikemas ajas.Sinul hakkab puhkus lugema 2016 septembrist.

Vähestöövõimega!!!!!!! on vale väljend,on kas osalise või puuduvatöövõimega tööline.Üks kõik kui palju nad töötavad(h)pole puhkuse arvestamisel tähtis ikka jääb 35-pukuse päeva ja selleks peab esitama puude kaardi ja ka taotluse(avalduse)pukuse saamiseks ja sealt(7-päeva) arvestatakse ma ainult tulumaks.

Puhkusepäevade arvestus käib ikka ühtmoodi, pole mingit eraldi 7 päeva arvestust.
Kui asusite tööle septembris 2016, siis teenisite välja ka septembrist aasta lõpuni võrdelise osa puhkusepäevi, oleneb, mis kuupäeval täpselt tööle asusite.
Teie põhipuhkus on 35 klp kalendriaastas, kui andsite oma osalisest töövõimest tööandjale teada.
Kui praegu märkisite puhkuseavaldusse, et soovite kasutada puhkust 2017. aasta eest 35 klp, siis 2016. aasta puhkusepäevad on teil kasutamata, need aeguvad 01.01.2018.
Mingi eraldi 7 päeva pole teie jaoks tähtis, see on ainult tööandja rida.

Tere! Küsiks kogu selle teema peale natuke Teist asja. Mul on vaja tööle võtta osalise töövõimega inimene. Leidnud olen netist selle, et tema sots.maksu maksab kinni riik, aga mis teiste maksudega on, kas nii, nagu tavalistel töötajatel- pension, töötusk. ja tulumaks ?

Tänud, aga ta saab töövõimetuspensioni ka, kuidas on lood tulumaksuvaba miinimumiga 180.-, kas seda arvestan mina või arvestab seda pensioniamet ?

Seda arvestad ikka sina, kui töötaja sulle sellekohase avalduse teeb. Töövõimetuspensionile tkhtib teistsugune (täiendav) tulumaksuvabastus, mida arvestab pensioniamet.

Tekkis küsimus, kas seda 7-päevast sotsameti poolt hüvitatavat puhkusehüvitist saab alles siis küsida kui 28 päeva puhkust on käes?

Te võite puudega inimese 35-päevasest põhipuhkusest rääkida, kuid arvestus käib siiski 28+7 päeva, neist 28 arvestatakse nagu tavatöötajate puhul ja puudega inimese 7 lisapuhkusepäeva, mis sotsamet hüvitab, käib hoopiski teise väljamakseliigi alla kui põhipuhkuse 28 päeva ja ei maksustada seda seitset päeva ka sotsmaksu ja töötusk. maksudega mitte.
TSD lisa väljamakseliik
16 – muu väljamakse töötajale ja ametnikule, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ega kohustusliku kogumispensioni maksega (SMS § 3 punktid 5, 8 ja 13) ja maksustatakse tulumaksuga, sealhulgas viivistasu, lõpparve kinnipidamise eest makstav hüvitis, riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu, töötasu kinnipidamiskohas, ravikindlustuse seaduse § 14 alusel makstud hüvitis jne (TuMS § 13 lõige 1, § 41 punkt 1);

ohoh vot kus üllatus!
kas siis puhkusetasu arvutatakse kahel erineval viisil:
28 pp eest tasu kõik maksud
7 pp ainult kinnipeetav TM
Maksuameti veebis TSD lisa 1 täitmise kohta pole sellekohast infot ega näidist olemas!
Nüüd peaksime hakkama parandama deklaratsioone?
Programmis SmartAccounts pole olemas sellist erisust-puhkusepäevade erinev arvestust.

seega kui sellise töötajaga lõpetatakse TL ja läheb lõpparve arvutamiseks, tema puhk.kompi arvutatakse sellest valemist (35kp) lähtudes? mitte nagu tavalise töötaja, kellel on põhipuhkus 28kp kal.aastas.

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/tooandjatele-puhkusetasu-ja-keskmise-tootasu-huvitamine-riigieelarvest

"Hüvitame 35 kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva.
Puhkusetasu kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makseid ega ka kogumispensioni makseid sellelt puhkusetasu osalt maksta ei tule."

To rm, jah ikka aluseks 35 klp aastas aga tööandjale ei hüvitata kasutamata puhkusehüvitist, töötaja peaks enne TL lõpemist vähemalt need hüvitatavad 7klp ära puhkama.

oi jee oi jee… ma ei suuda seedida seda töölepinguseadust, sisse kirjutatud probleemid ja edasi teevad probleeme raamatupidajad ja töötajad keeravad igat segadust omakasuks.
Millal tuleb uus seadus?

Pole probleemi, me arvestamegi põhipuhkust 28 p ja 7 saab eraldi arvestusega juurde.
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/tooandjatele-puhkusetasu-ja-keskmise-tootasu-huvitamine-riigieelarvest
"Hüvitame 35 kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva. Kui töötajal on mitu tööandjat hüvitame pikendatud põhipuhkuse kõikidele tööandjatele."
Puudega töötajatel on veel ka see mure, et suuremat töötasu saades neile töövõimetustoetust ei maksta. Saab ühes kuus korraga palga ja puhkusetasu, jääb töövõimetustoetusest ilma, raamatupidaja muudkui arvestagu koos temaga, et ta kõik riigitoetused kätte saaks.
40% püsivat töövõimetust ei tähenda veel seda, et isik ei võiks kahe täiskohaga tööd teha;)

Saan siis niimoodi aru, et kui näiteks töövõimetusega töötaja ei puhkagi aasta jooksul ära kõike saadaolevat 35 päeva, võib ettevõte sotsametilt ikka küsida 7 (täiendava) puhkusepäeva eest kompensatsiooni?Ei ole nõuet, et peab olema enne 28 päeva ära puhanud?

Olen koolis tööl ja saan ka töövõimetuspensionit, kui minu põhipuhkus on 56 päeva,kas siis seoses töövõimetusega on ka minul võimalik saada n.ö.pikendatud puhkust(7 päeva)?

TLS:
§ 57. Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus

Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

Mingit lisapuhkust töövõimetuse alusel pole olemas – et peaks saama puhata 7 klp rohkem kui teised töötajad.
Põhipuhkus peab olema vähemalt 35 klp, seda ta sul ka on.

Kas pean esitama tööandjale eraldi avalduse kui mul on õigus 35 pàeva puhkust. Viisin selle paberi mis nàitab mu töövõimetust aga avaldusest ei tea midagi. Eelmises töökohas sain ilma avaldust kirjutamata.

Võtsime kuu aega tagasi tööle töövõimetus pensioni saava inimese ja ta hakkas rääkima oma 7.päevasest puhkuse saamisest, kuna see on tal saamata. Küsimus, kas töövõimetuspensionär võib kohe oma 7.päevast puhkust hakata nõudma, olenemata töötatud ajast?

Neid vääraid selgitusi jagab sotsiaalkindlustusamet, mitte raamatupidajad/personalijuhid. Mul oli suvel ühest siinsest foorumiteemast ajendatuna sotsametiga mitu kuud kestev kirjavahetus, kus ma soovisin neilt selgitust, miks nad jagavad inimestele infot nagu oleks töövõimetuspensionäridel õigus saada 7 päeva puhkust olenemata tööl oldud ajast.

Väljavõte mulle saadetud vastuskirjast:
„Pikendatud põhipuhkust ei käsitleta nimetatud töötajate poolt töötatud aja eest antava puhkusena, vaid nende isikutega seonduvatest asjaoludest tuleneva puhkusena. Seetõttu riigieelarvest hüvitatava puhkuseosa määramisel ei oma tähtsust töötamise perioodi pikkus ega töövõimetuspensioni saamise alg- ja lõpptähtaeg kalendriaastal. Proportsionaalset arvestust 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa hüvitamisel ei rakendata.“

Minu küsimusele, millisel õigusaktil sotsiaalkindlustusameti selline seisukoht põhineb, ei vastatud.

Minu täpsustavatele küsimustele vastati aga järgmist:
„Küsisite, kuidas arvutatakse põhipuhkuse pikkust töövõimetuspensionärile tööle tulemise aastal? Kas proportsionaalselt töötatud ajale lähtudes 35-päevasest põhipuhkusest või on neil õigus saada puhkust igal juhul vähemalt 7 päeva?
Töövõimetuspensionäri 7 kalendripäevane puhkuseosa hüvitatakse riigieelarvest olenemata tööle asumise ajast. Proportsionaalset arvestust ei rakendata.“

No comments. Mina küsin puhkusepäevade arvutamise kohta, mulle vastatakse puhkusetasu hüvitamise kohta. Tundub, et sotsameti ametnikud ei tee vahet, mis on puhkus ja mis on hüvitis.

„Küsisite, mitu päeva on 2016.aasta eest õigus puhkust saada töövõimetuspensionäril, kes asub tööle 01.12.2016 ja töövõimetuspensionäril, kes asub tööle 21.12.2016? Kas vastavalt 3 päeva ja 1 päev või mõlemail juhul 7 päeva?
Mõlemal juhul 7 kalendripäeva.“

Sellise vastuse peale soovisin teada, millisest õigusaktist tuleneb tööandjale kohustus anda töövõimetuspensionärist töötajale kõigest 11-päevase töötamise eest 7 kalendripäeva puhkust, kuid sellele ei ole ma tänaseni (ligi 3 kuu jooksul) vastust saanud.

Tundub, et sotsameti seisukoht 7 päeva puhkust olenemata töötatud ajast on jäänuk eelmisest seadusest ja nad ei ole lihtsalt suutnud siiani uuele seadusele ümber orienteeruda. Igatahes tööinspektsioonist kinnitati, et töövõimetuspensionäri 35-päevast põhipuhkust arvestatakse täpselt samadel alustel nagu teistegi töötajate puhkuseid ilma mingi erandita, ehk siis proportsionaalselt töötatud aja eest, ja see, kui palju sotsamet puhkusetasu hüvitab, ei oma puhkuse andmisel mingit tähtsust.

katastroof!
uskumatu!

Sotsametniku vastusest jääb küll selline mulje.

Igas firmas on tl järelikult kehtivad kõik tls punktid.ühel ja samal ajal 20-firmas korraga vaevalt puhata saad.Aga kui erinevad ajad siis 20×7=140 päeva päris karm ja veel koguneb aastaga ,28 päeva x20=560 päeva ei kujuta ette millal tööd veel tehakse.Pooltest aastat puhkust ei koos võimetuse päevadega siis 2-aastat alleluuja.
Vahetab töökohti no kas lõpetad töötamise siis lõpus ei ole 20 töökohta vaid viimasele puhkuse minnes on see viimane töökoht ja ainus.ega omas firmas ei peagi tööd tegema pea asi et oled kirjas japuhkati terve elu jamaksab sotsamet ,lahe ju edu avalduste kirjutamistel.

Töölepingu seadus
§ 57. Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus
Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest
(1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
=======
Seaduses ei ole kirjas millal ettevõtja võib sotsametilt nõuda 7 lisapäeva puhkuseraha hüvitist, kuid mul on tunne, et sellega on nagu lastepuhkustega. Sotsamet arvestab vaid kalendriaastat, pole tähtis palju inimene tööl käinud on.
Meile tuli eelmise aasta lõpus tööle puudega inimene, kes väitis, et pole hüvitisega puhkust varemalt mitte kunagi saanud ja saigi nüüd 7 päeva septembris 2016.aasta eest ja 7 päeva oktoobris 2017. aasta eest seda sotsameti poolt toetatud puhkust. 28-päevane puhkusearvestus jookseb eraldi rida pidi nagu vanasti ja see +7 konkreetse kalendriaasta kohta eraldi, lihtsam ja selgem kõigile. Nii teab ka inimene ise, et on sotsametilt saanud kahe aasta eest oma lisapuhkusepäevad kätte.

Kuidas siis mitte? Taotlusele, mis tööandja poolt sotsametile esitatakse, tuleb ju märkida konkreetne KALENDRIAASTA, millise eest hüvitist soovitakse saada. Sel aastal maksavad nad välja 7 päeva 2016 ja 7 päeva 2017 eest. Kas siis oleks võimalik taotlus esitada juba ka 2018 aasta puhkusele 7 päeva eest?

See 7-päeva mis maksustatakse riigipoolt arvestatakse 6-kuu keskmise palga arvestuse järgi kus arvestatakse maha ainult tulumaks.See on ikka suur arvestatav summa ja kui neid osalise-puuduga tv on mitu.

Lisaks ei pea selle lisa 7 päeva puhkuse pealt arvestama sotsiaalmaksu 33% ja töötuskindlustuse makse. On küll suur summa, eriti suurema palgaga töötajate puhul. Eraldi tuleb need 7 päeva arvestada ka seetõttu, et TSD-l on see brutosumma ning sellelt tulumaks täiesti eraldi real ja veerus.

Sellegipoolest on hüvitise küsimine vabatahtlik, mitte kohustuslik tegevus ja juba seepärast ei saa olla nii nagu sotsamet arvab, et kuna riik hüvitab, siis peab tööandja andma töövõimetuspensionärile 7 päeva puhkust isegi siis, kui too ei ole nii palju puhkusepäevi üldse välja teeninudki.

see teema on nii lolliks kätte läinud, et peaks teema LUKKU PANEMA

Viimasele: See on arutelufoorum ja arutelu kestab täpselt nii kaua kuni kellelgi on veel midagi teemasse puutuvat öelda.

Ja kui siit nüüd edasi arutleda, siis esimesel juhul on tööandja isegi plussis, sest sotsamet hüvitab ka selle osa puhkusest, mis tegelikult hüvitamisele ei peaks kuuluma (28 päeva mitteületav osa). Teisel juhul peab aga tööandja leidma nendeks neljaks üleliigseks päevaks töötajale asendaja ning maksma tollele tasu (mittevajalik lisakulu).

Minu arust on see, vabandage väljenduse eest, lihtsalt rumalus, anda 7 päeva puhkust ainult seepärast, et muidu jääb hüvitusest ilma. Kui ettevõte ei anna puhkust, mida töötaja ei ole välja teeninud, siis pole ka ju mingit kulu, mida hüvitada.

Vabandust aga minule on jäänud arusaamatuks RP poolt toodud kirjutis: kui töötaja on tulnud tööle 2016 aasta lõpus, siis kuidas on võimalik taotleda sotsametilt 2-kordset hüvitist ja kuidas arvestatakse selles ettevõttes töötaja väljateenitud puhkusepäevi kui tema põhipuhkus on 35 kp aasta kohta ja mingit LISAPUHKUST pole olemas.