Pingeline õhkkond lausa januneb huumori järele, sest õigel ajal pillatud vaimukas märkus paneb asja teise külje alt vaatama ja südamest tulev naer annab jõudu juurde.
Mitu minutit sa eilsel tööpäeval naersid? Kui palju sa eile kogu päeva jooksul naersid?
Mitu protsenti see sinu päevast moodustab?
Tööpäev pakub meile palju võimalusi end halvasti tunda ja sageli näib igati põhjendatud olla morn, pinges ja küüniline. Arvutiviirus hävitab tähtsad dokumendid. Kolleeg annab sinu närvi ajamiseks oma "parima". Töö kuhjub, kuid aega ei teki juurde.
Õhtul peame end sellest jamast lõõgastama kallis jõusaalis või restoranis. Aga väga harva kasutame teadlikult tasuta ja alati käepärase stressimaandajana naeru.
Ameerika psühholoogi Paul Persalli arvates kimbutavad meid üha enam uued tõved nagu vallatlemisvaegus ja rõõmupuudus. Neid põhjustab eelkõige surmtõsine suhtumine endasse ja suutmatus olukordade üle südamest naerda.
Üks juht kirjeldas oma viimase aja suurima õnnestumisena meeskonnaliikme värbamist, kelle positiivsus avaldas mõju kogu kollektiivile.
Uus töötaja oskab igast probleemist naljaka "iva" leida ja tema mürisev naer nakatab tagasihoidlikumaidki. Tööl käimine on kõigi jaoks muutunud positiivseks elamuseks, pinged on justkui iseenesest kadunud ning stressist pole enam juttugi.
Heatahtlik lõbusus, naer ja huumor on võimsad tööriistad, mis võiksid kuuluda juhi kohustusliku inventari hulka.
Naer lõdvestab lihaseid ja toob kergendust
Naer on alati käepärane ja tasuta lõõgastumisviis. Naermine kergendab meisse kogunenud negatiivseid pingeid.
Naer võimaldab jätta ärrituse allika hetkeks minevikku, selle asemel, et hoida seda kogu aeg silme ees. Teatud määral on naer meile klistiir, mis viib kehast üleliigse saasta välja.
Väljendamata negatiivsed emotsioonid kogunevad ja muutuvad mürgiseks, kui laseme sel juhtuda. Nad tekitavad kibestunud hoiaku töö vastu. Meeskonnas, kus naer kuulub kirjutamata reeglite hulka, pole probleeme mürgiste emotsioonide kuhjumisega.
Naer suurendab energiat ja vähendab läbipõlemisohtu
Ärritus või masendus röövivad energiat, mis on vajalik tulemuslikuks tööks. Naer on patareide laadija ja taastab elujõu. Meeskondades, kus osatakse ennast kergelt võtta, on rohkem energiat ja inimesed on kokkuvõttes tervemad.
Naer muudab tööõhkkonna mõnusaks
Me eelistaks kindlasti töötada nauditavas õhkkonnas mõnusate kolleegide keskel. Naer aitab tööst rohkem rõõmu tunda. Naermine muudab meid enesekindlamaks ja ennastjaatavamaks. Koos naermine aitab kõigil end hästi tunda ja liidab meeskonda.
Huumor aitab säilitada õiget perspektiivi
Huumori üheks tähelepanuväärseks omaduseks on, et see aitab hoida igapäevamuresid õiges perspektiivis. Meie probleemid pole enamasti väärt suurt hingelist lõivu. Humoorika külje leidmine aitab hoida distantsi ega lase tujul langeda. Paranenud meeleolu motiveerib midagi ette võtma ja lahendusi leidma.
Huumor suurendab kontrollitunnet
Kontroll kipub kaduma tööde kuhjumise tõttu. Kui leiame midagi, mille üle probleemide keskel naerda, saame suurema kontrolli asjade käigu üle. Laskmata olukorral tekitada endas viha või masendust, säilitame positiivsust, mis lubab meil asju efektiivselt lahendada.
Lancaster University Management Schooli strateegiaprofessor David L. Collinson peab huumorit heaks tööviljakuse parandamise viisiks.
Samas ei saa lõbusust peale suruda. Kunstlikud lõbusad päevad (lemmikloomapäev, T-särkide päev, meeleolumärgid) võivad lõppeda läbikukkumisega.
Siin on tihti määrav juhi eeskuju. Kas juht toetab heatahtlikult lõbusat suhtumist või eeldab kõigilt surmtõsist ja rõhutatult asjalikku olekut.
Inimestevahelistes suhetes kehtib imiteerimise printsiip. Meeskond õpib juhi reageerimisest ja käitub vastavalt.
Milline aprillinali on teile enam meelde jäänud?
Hea "tüng" on tervislik
Anti Kuiv
GNT Eesti tegevdirektor
Minu arvates 1. aprilli tähistamine näitab organisatsiooni tervislikku seisundit. Kui tehakse üksteisele heatahtlikke "tüngi", siis on inimeste suhted korras.
Minule on tehtud läbi aegade erinevaid nalju. Näiteks on jäetud lauale telefoninumber kirjaga "Palun helista hr Karule". Kui helistasin, siis selgus, et tegu oli Tallinna Loomaaiaga.
Kõige meeldejäänum on juhtum, kui kolleegid "ärandasid" firma parklast minu auto. Olin muidugi närvis ja palusin sekretäril kutsuda politsei. Sekretär teatas seepeale, et mul paluti minna ise kohale avaldust vormistama.
Kui astusin politseimaja hoovile, nägin peaukse ees oma autot. Läksin sisse uurima ja loomulikult ei saanud keegi aru, mis mul viga on. Tulin vargsi tulema ja kontoris muidugi kõik hirnusid naerda.
Veel on meeles aprillinali ühele kolleegile. Hommikuks oli ära viidud kogu inimese töökoht. Isegi tolm oli põrandalt pühitud. Ei lauda, tooli, arvutit. Kõik istusid kivistunud nägudega, kui inimene sisse astus. Lõpuks keegi muidugi pahvatas esimesena naerma.
Meediaga saab ikka nalja
Ants Promann
ASi Leibur tegevdirektor
Mulle on meelde jäänud paar nalja meediaga.
Leiburi koostööleping Balti Sepikuga jõustus mitme aasta eest juhuslikult 1. aprillil. Selle kohta ilmus uudis, et Leibur ja Balti Sepik panevad leivad ühte kappi.
Sain kohe teistest pagaritööstustest hulgaliselt telefonikõnesid, et olete ikka hea nalja välja mõelnud. Minu selgitusi, et asjal on tõsi taga, ei uskunud keegi. Leiburi koostöö Balti Sepikuga kestis aga vaatamata sellele mitu aastat.
Teine lugu on analoogne. Aasta 2000 kevadel ostis Leibur Tartus Cerese pagaritööstuse. Leping jõustus juhuslikult jälle 1. aprillil. Sell pressiteate põhjustas taas koomikat.
Ajakirjanikud küsisid ebalevalt, kas see on nüüd nali või tõsi. Minu vastusest, et võtke, kuidas ise soovite, läksid nad veel enam kimbatusse. Alles mõni nädal hiljem helistas üks ajakirjanik ja küsis jahmunult, et kas see polnudki siis nali.
Aprillinalja viskas Riigikogu
Viktor Siilats
Info Auto juht
Meil pole kombeks töötajatega vastastikku aprillinalja teha.
Aga kõige suurema aprillinalja on mulle visanud Riigikogu koostöös rahandusministeeriumi ja MATA-ga, muutes vildakalt, ilma hoiatamata ja ilma üleminekuperioodita 01.04.2003 kehtima hakanud käibemaksuseadust. Selle aprillinalja tagajärgi söön juba teist aastat!
Iseenda ja teiste tuju saab "rasketel" aegadel üleval hoida
- Otsi põhjusi naermiseks. Ära otsi põhjusi morn olemiseks.
- Hoia ise huumorit esiplaanil ja aita seda ka teistel leida – pole mõtet võtta ennast LIIGA tõsiselt.
- Lähtu reeglist 10 : 1. Räägi 10 korda rohkem kiiduväärsest kui häirivast.
- Innustu ja innusta teisi rõõmu ja energiat andvate "vähetähtsate" asjadega tegelema.
- Lähtu alati põhimõttest: "Me ei vaja süüdlasi, me vajame üksteist."
- Esita endale küsimus: "Kuidas mina saan kaasa aidata pingevaba õhkkonna loomisele?"
Pingeid võtavad maha lihtsad nipid
- Võta pingelisel päeval 5minutilisi naerupause. Naermiseks pole vaja põhjust. Suhtu sellesse nagu emotsionaalsesse aktiivsusse, mida vajad samavõrd kui mõõdukat kehalist aktiivsust.
- Vaata peeglisse, hüüa valjusti, kuidas ennast hetkel tunned, ja lisa lause lõppu "ha-ha-ha". Näiteks: "Ma olen väga tige, ha-ha-ha."
- Tõuse püsti, ütle välja, mis sind ärritab, ja keeruta ennast kiiresti ümber oma telje. Näiteks: "See arvutiprogramm ajab mu hulluks," ja kiire keerutus.
- Kirjuta sind ärritava asja või inimese nimi kingatallale ja kõnni selle peal.
Naeru boonus
- Naer tugevdab immuunsüsteemi (üks tund naeru annab immuunsüsteemile tõuke 12 tunniks) ja aitab olla tervem.
- Naer alandab stressitaset. Naerdes keha lõõgastub füüsiliselt ja psühholoogiliselt.
- Naer alandab veresuhkru taset ja stabiliseerib vererõhku.
- Naer vähendab valu, vabastades endorfiinid, mis on keha loomulikud valuvaigistid.
- Naer rikastab aju hapnikuga ja aitab selgemalt mõelda.
- Naer stimuleerib mälu ja muudab erksamaks.
- Naer treenib keha: 100 × naermist = 10 minutit treeningut sõudemasinal.
- Naer kaotab hirmu ja vabastab meid muretsemisest.
- Naer aitab olla loovam, töötada rohkem ja tunda end seejuures mugavamalt.
Müüdid naeru kohta
- Müüt: Naermiseks peab olema põhjus.
- Tegelikult: Naer tekib iseenesest ja aitab valulike emotsioonidega toime tulla.
- Müüt: Me ei naera sellepärast, et me pole õnnelikud.
- Tegelikult: Me pole õnnelikud sellepärast, et me ei naera. Iga kord pärast naermist tunneme end paremini.
- Müüt: Naermine vähendab probleemide tähtsust.
- Tegelikult: Naermine tekib alati oluliste tunnete mõjul. Naer on loomulik ellujäämise viis, mis annab olukorrale uue vaatenurga ja aitab seda paremini lahendada.
- Müüt: Kõik rõõmuga seonduv on tühine, seega palju naerda armastav inimene on rumal.
- Tegelikult: Naermisele kulutatud aeg on Jumalaga veedetud aeg. (Jaapani vanasõna)
Müüdid huumori kohta
- Müüt: Huumorimeel on kaasasündinud anne
- Tegelikult: Huumorimeel pole mitte kaasa sündinud, vaid õpitav.
- Müüt: Huumorimeelt pole võimalik arendada.
- Tegelikult: Huumor on oskus ja mida enam selle kasutamist harjutada, seda meisterlikumaks me muutume.
- Müüt: Huumor tähendab oskust naljatada ja anekdoote rääkida.
- Tegelikult: Huumor on maailma nägemise viis. Huumor on oskus, mis võimaldab meil korraga näha rohkem kui ühte reaalsust. Huumor tähendab mängimist psühholoogilise kauguse ja perspek- tiiviga.
RMP Eesti OÜ soovitab lugeda lisaks:
- Üritus sarjast "Aktiivne raamatupidaja" – külla tuleb naeruterapeut!
- Huumor aitab meeskonda tugevamini kokku kleepida
- Naer on terviseks
- Lõbus firmakingitus jääb saajale kauaks meelde
- Mehed ja naised eelistavad erinevaid nalju
- Huumor aitab kandidaadil rohkem meelde jääda
- Juhi süngus tekitab töötajates põhjendamatut hirmu
- Kes viimasena naerab, naerab paremini