Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja väljastab tervisekontrolli otsuse.

Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.

Vähetähtis ei ole ka tervisekontrolli teine eesmärk, milleks on avastada võimalikult vara niisugused tervisehäired, mis võivad olla pärit töökeskkonnast. Varase probleemi avastamine võimaldab vältida töötaja tervise edasist halvenemist.

Tervisekontrolli korraldus

Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.

Tööandja korraldab tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad:

• müra;
• vibratsioon;
• elektromagnetväljad;
• tehislik optiline kiirgus;
• ioniseeriv kiirgus;
• ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja
• mutageenid;
• bioloogilised ohutegurid;
• kuvariga töö;
• raskuste käsitsi teisaldamine;
• korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis;
• töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis;
• muu ohutegur või töö laad.

Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne tööle asumist:

• bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutes töötavale töötajale;
• kantserogeenide, mutageenide kokkupuutes töötavale töötajale;
• plii ja selle ühendite kokkupuutes töötavale töötajale;
• asbestitolmuga kokkupuutes töötavale töötajale;
• öötöötajale.

Sõltumata riskide hindamise tulemustest korraldab tööandja tervisekontrolli öötöötajale. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. Samuti tuleb tervisekontroll sõlmumata riskide hindamise tulemustest korraldada töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga.

Töötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste.

Perioodiline tervisekontroll tuleb korraldada töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas.

Tööandja kannab tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.

Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli korraldamisel töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga.

Tööandja esitab töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused ning töötervishoiuarsti soovi korral töötaja varasemad tervisekontrolli otsused ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed.

Tervisekontrolli läbiviimine

Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst:

• hindab töötaja terviseseisundit;
• hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
• selgitab välja töötaja võimaliku tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise.

Töötaja täidab tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst edastab tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Tööandjal ei ole õigust saada diagnooside andmeid.

Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral teisi eriarste või spetsialiste.

Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale.

Tervisekontrolli otsus

Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused ning väljastab tervisekontrolli otsuse.

Tervisekontrolli otsusele tuleb kanda ohutegurid ja töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti (näiteks töö kuvariga, kokkupuude müraga, töö ohtlike kemikaalidega, raskuste käsitsi teisaldamine vms), ning otsus töötaja töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (st kas töötaja sobib või ei sobi töötama konkreetsetes töötingimustes või sobib töötama teatud piirangute või lisatingimuste täitmisel, näiteks sobib töötama, kuid vajab töötamiseks prille, sobib töötama, kuid ei tohi tõsta raskusi rohkem kui 10 kg vms).

Kuna uuringute tulemusel võidakse töötajale kehtestada piiranguid töö tegemisele, peab arst uuringute tulemusi ja piiranguid töötajale tutvustama. Peale otsuse teinud arsti keegi teine seda teha ei saa. Peale otsuse töötajale tutvustamist võtab arst töötajalt selle kohta allkirja. Kui otsus vormistatakse digitaalselt, on võimalik töötaja allkiri võtta digitaalselt.

Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks.

Tervisekontrolli otsusele märgitakse ka järgmise tervisekontrolli aeg. Kui töötervishoiuarst määrab seaduse nõudest erineva tervisekontrolli aja ehk lühema kui kolm aastat või alaealise puhul üks aasta, lisab töötervishoiuarst põhjenduse järgmise tervisekontrolli aja kohta.

Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat osutamisest arvates. Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat osutamisest arvates.

Töötervishoiuarsti otsus ja ettepanekud

Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust. Näiteks on töötervishoiuarst sõnastanud otsuse:

• ei sobi töötama mürarikkas keskkonnas;
• töötaja ei tohi teisaldada raskusi üle 10 kg;
• ei sobi töö ülestõstetud kätega.

Kui töötervishoiuarst peab töötaja tervisega seoses oluliseks näiteks töö ümberkorraldamist ja kirjutab otsusesse, vajalik töö ümberkorraldamine ja osalise tööajaga (mitte üle 6 tunni päevas) töötamine, siis on see tööandajale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst ei tee tööandjale ilma põhjuseta taolisi ettepanekuid, vaid sellel on töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervishäire vältimise eesmärk.

Töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks rakendab tööandja, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Kui aga arst kirjutab otsusesse ettepaneku, et soovitatav on ravivõimlemine või kaela-õlavöötme massaaž a’ 10 korda kahe massaažikuurina aastas, siis on see tööandajale soovituslik ning tööandja ja töötaja peavad ühiselt otsustama, mis ajal ning kelle kulul arsti soovitusi täidetakse. Kuid siin peab töötaja ka ise järeldusi tegema ja oma tervisele mõtlema ning leidma võimaluse arsti soovitusi täita.

Laevapere liikmete ja mereõppeasutusse õppima asujate tervisekontroll

Laevapereliikme tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks õppijate ja laevapereliikmete terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks, peavad perioodiliselt läbima:

• tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppijad õppimisel ning
• laevapere liikmed töötamisel.

Laevapereliikme tervisekontroll tuleb õppuril läbida enne tasemeharidust andvasse mereõppeasutuse õppima asumist ning meretöölepingu sõlmimist taotleval isikul enne meretöölepingu sõlmimist.

Eelnevat ja perioodilist laevapereliikme tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.

Laevapereliikmete ja tasemeharidust andva mereõppeasutuse õppijate perioodilist tervisekontrolli teeb terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.

Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs

Alates 1. jaanuarist 2023 on tööandjal kohustus korraldada regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi.

Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel annab töötervishoiuarst hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna ning esitab tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks.

Analüüsis toob töötervishoiuarst välja, millised on ettevõtte töötervishoiu olukorda arvestades suurimad probleemid. Ettepanekud võivad olla nii ettevõttepõhised kui töötaja- või ametikohapõhised. Analüüsi täpsema sisu, ülesehituse ja vormi peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku leppima.

Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst asjakohaste andmete olemasolu korral aluseks:

• töökeskkonna riskide hindamise tulemused;
• töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed;
• tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed.

Töötervishoiuarst esitab töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täpne analüüsi formaat ja selle edastamise viis on tööandja ja töötervishoiuarsti omavahelise kokkuleppe küsimus.