Kindlasti on tööandjaid, kel võib keerulisest majanduslikust olukorrast tingituna seista ees näiteks töötajate (kollektiivne)koondamine ja kellele kuluks teadmised töölepingute kollektiivset lõpetamisest ning sellega kaasnevatest Töötukassa kaudu makstavatest hüvitistest marjaks ära.

Käesolevas artiklis tutvustangi töölepingute kollektiivse lõpetamise olulisemaid õiguslikke aspekte ning nendega seonduvaid praktilisi küsimusi.

1. jaanuaril 2003 jõustusid Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muudatused, millistega lisati seadusesse paragrahvid 89¹–89³, mis reguleerivad töölepingute kollektiivse lõpetamise korda.

Töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks tulenevalt TLS § 89¹ loetakse tööandja algatusel töölepingute lõpetamist, millega lõpetatakse töölepingud juriidilise isiku lõpetamise, füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise, tööandja pankroti väljakuulutamise või töötajate koondamise tõttu 30 päeva jooksul, kui tööleping lõpetatakse vähemalt:

1) 5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale;
2) 10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20–99 töötajale;
3) 10%-ga töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100–299 töötajale;
4) 30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale.

Eesti Vabariigi töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TkindlS) sätestab samuti töölepingute kollektiivse lõpetamise (TkindlS § 15 lg 1), kuid lisab olulised täpsustused, millised hakkasid kehtima alates 01.01.2007.a. Nii on tulenevalt TkindlS § 15 lg 2 tööandja algatusel töö- või teenistussuhete lõpetamine:

1) töö- või teenistussuhete lõpetamine juriidilise isiku, sealhulgas ettevõtte, ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse likvideerimise tõttu;
2) töö- või teenistussuhete lõpetamine töötajate koondamise tõttu;
3) töölepingu lõpetamine füüsilisest isikust tööandja töö lõppemise tõttu.

Sama paragrahvi lõige 3 aga selgitab, et töötajate koguarvu tööandja juures arvestatakse tööinspektsioonile töölepingute kollektiivse ülesütlemise kooskõlastamise taotluse esitamise päeva seisuga(!).

Töölepingute kollektiivse lõpetamise protsessis on omad n.ö. mängureeglid, ehk seadusega kehtestatud toimingud, milliseid tööandja peab järgima ning millistest enamus on sätestatud töölepingu seaduses (TLS § 89² ja § 89³).
Vastavalt TLS § 89² lg1 sätestatule peab tööandja enne töölepingute kollektiivset lõpetamist konsulteerima töötajate esindajatega, eesmärgil kokku leppida küsimustes, kuidas töölepingute lõpetamist vältida või nende arvu vähendada, lõpetamise tagajärgi leevendada ning kuidas toetada vabanevate töötajate tööotsinguid, ümber- või täiendõpet.
Selleks peab tööandja (tulenevalt TLS § 89² lg 2) andma töötajate esindajatele (usaldusisik, a/ü usaldusisik), nende puudumisel asjaomastele töötajatele õigeaegselt kogu vajaliku teabe kavandatavate töölepingute kollektiivse lõpetamiste kohta. Tööandja on kohustatud neile kirjalikult teatama järgmised asjaolud :

– töölepingute kollektiivse lõpetamise põhjused;
– töötajad, kellega kavatsetakse töölepingud lõpetada (nimed, arv, valikukriteeriumid);
– töötajate arv ettevõttes;
– ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepingud lõpetada;
– töötajatele hüvitise arvutamise ja maksmise alused.

Konsultatsioonide käigus on töötajate esindajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ning esitada töölepingute lõpetamiste kohta omapoolseid kirjalikke ettepanekuid ja arvamusi vähemalt 15 päeva jooksul eelpool nimetatud tööandja kirjaliku teatise esitamisest, kui ei lepita kokku pikemas ajas. Ettepanekutega mittenõustumist on tööandja kohustatud põhjendama (TLS § 89² lg 3).

Tööandjad peaksid oma tegevuses eelnimetatud tähtaegu ja seadusega sätestatud protseduurireegleid jälgima, kuna nende rikkumisel on tööinspektoril õigus keelduda töölepingute kollektiivse lõpetamise taotluse rahuldamisest.

Järgmiseks sammuks tööandja poolt töölepingute kollektiivse lõpetamise protsessis ongi taotluse esitamine kohalikule tööinspektsioonile.
Alates 2003.a. on Saaremaa Tööinspektsioonile töölepingute kollektiivse lõpetamise kooskõlastamiseks taotlusi esitatud paarikümne ringis ning need on hõlmanud pea viitsadat töötajat. Suuremad töölepingute kollektiivsed lõpetamised jäid siiski 2003. aastasse ning puudutasid selliseid suuremaid tööandjaid nagu AS Läätsa Kalatööstus ja AS Enso Mööbel.

Tööandja peab (tulenevalt TLS § 89³ lg 1) kavandatavaks töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks taotlema tööinspektsiooni kooskõlastust, esitades vastavasisulise taotluse, kus märgitakse järgmised andmed:

1) töölepingute kollektiivse lõpetamise põhjused;
2) töötajad, kellega kavatsetakse töölepingud lõpetada (nimed ja arv);
3) töötajate arv ettevõttes;
4) ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepingud lõpetada;
5) töötajate esindajatega toimunud konsultatsiooni tulemused.

Lisaks edastatakse tööinspektsioonile esitatud taotluse koopia töötajate esindajatele, kellel on õigus esitada tööinspektsioonile asjassepuutuvaid märkusi (TLS § 89³ lg 2).

Alates 1.veebruarist 2005.a. tuleb tööandjal töölepingute kollektiivse lõpetamise taotluse juurde lisada 2 eksemplaris töötajate nimekiri (ka isegi 5 töötaja puhul), kellega töölepingud lõpetatakse. Nimekirja üks eksemplar jääb tööinspektsiooni ja teine eksemplar tööinspektori kinnitusega tagastatakse tööandjale 7 päeva jooksul koos tööinspektori otsusega töölepingute kollektiivse lõpetamise kooskõlastamisest.

Teatud töötajate kategooriatega (alaealised, rasedad ja alla kolmeaastase lapsega töötajad, töötajate esindajad) töölepingute lõpetamiseks on seadus neile ette näinud tagatised. Nimetatud soodustatud isikute kategooriasse kuuluvate töötajate töölepingute (ka kollektiivsel) lõpetamisel on vajalik eelnev tööinspektori nõusolek.
Seega tuleks tööandjal töölepingute kollektiivse lõpetamise taotlusega koos esitada tööinspektsioonile ka taotlus ülalnimetatud isikute töölepingute lõpetamiste osas, tulenevalt kas TLS § 92, § 93 või § 94.

Tööandja võib töölepingute kollektiivse lõpetamise raames alustada töötajatega töölepingute lõpetamisi mitte varem, kui 30 päeva (!) möödumisel tööinspektsioonilt kooskõlastuse saamise päevast (TLS § 89³ lg 5).
Seadusest tulenevalt võib töötajate esindaja erandkorras seda tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada.

Nüüd aga tööandja jaoks kindlasti meeldivama osa – hüvitiste juurde.
Tööandjale on oluline teada, et alates 1.jaanuarist 2003 makstakse TLS § 90 lõikes 1 töötajatele ettenähtud hüvitistest pool Töötukassa kaudu. TkindlS § 16 lg1 kohaselt on töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral töötajal õigus saada töötukassalt hüvitist järgmises ulatuses:

1) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat – töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses;
2) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud 5-10 aastat – töötaja 1,5 keskmise kuupalga ulatuses;
3) kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud üle 10 aasta – töötaja 2 keskmise kuupalga ulatuses.

Niisiis, tööandja õigeaegse ja asjatundliku tegutsemise puhul maksab ta töölepingute kollektiivse lõpetamise korral TLS § 90 lg 1 alusel töötajatele ettenähtud hüvitistest pool ning teise poole maksab Töötukassa. Töötukassa hüvitis ei puuduta aga töölepingute lõpetamisel etteteatamistähtaegade mittejärgimisega kaasnevaid hüvitisi.

Selleks, aga et loodetud rahad õigeaegselt laekuksid, esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse koos tööinspektori kooskõlastusega töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks hiljemalt 25 päeva enne esimese töö- või teenistussuhte lõpetamise päeva (!).
Avalduses näidatakse tööandja ning vabastatavate töötajate andmed, tööstaaž selle tööandja juures, keskmine kuupalk, töösuhte lõpetamise kuupäev ning taotletava hüvitise suurus.

Avaldusele tuleb kindlasti lisada:

– tööandja poolt kinnitatud väljavõtted töötajate tööraamatutest või  kinnitatud koopiad töölepingutest või kinnitatud väljavõtted ametisse nimetamise käskkirjadest või korraldustest;
– tööinspektsiooni kooskõlastus (otsus koos kinnitatud töötajate nimekirjaga);
– tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht;
– töötajate keskmise kuupalga arvestused.

Tööandjal tasuks kindlasti tähelepanu pöörata ka töötajate pangakontode numbritele, et Töötukassa saaks õiged andmed. Muidu võib hüvitise maksmise päeval selguda, et raha läheb valele kontole ning töötajal tuleb raha ettenähtust kauem oodata.

Hüvitise taotlemise avalduse vormi töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 28. novembri 2006.a. määrusega nr 62 ning see on kättesaadav töötukassa koduleheküljel, aadressil: http://www.tootukassa.ee/.

Kui avaldus on Töötukassasse jõudnud, vaadatakse tööandja avaldus läbi, kontrollitakse taotletava summa põhjendatust ning tehakse otsus hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates (TkindlS § 18 lg 1).

Töötukassa võib avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teavitades sellest viivitamatult avalduse esitajat.

Töötukassa peab väljamakstavalt hüvitiselt kinni tulumaksu (2007.a. 22%), vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse 2% ning tasub töötuskindlustuse vahenditest sotsiaalmaksu 33%.

Hüvitis makstakse töötaja pangakontole hiljemalt töösuhte lõpetamise päeval maksja kulul.
Hüvitise maksmine töötaja pangakontole välisriigis toimub saaja kulul, kui välisleping ei sätesta teisiti (TkindlS § 18 lg 4).

Alates 01.01.2007.a. on tööandja kohustatud Töötukassale viivitamatult kirjalikult teatama kõigist töö- või teenistussuhete lõpetamisega seotud asjaolude muutumistest, sealhulgas töö- või teenistussuhete peatumisest ajutise töövõimetuse tõttu, mis mõjutavad töötajate või avalike teenistujate õigust töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisele või hüvitise väljamaksmise aega (TkindlS § 18 lg 5).

Kuna töölepingute kollektiivne lõpetamine on suhteliselt uus valdkond tööõigussuhetes, siis tasuks tööandjal kindlasti enne vastavate otsuste langetamist vajadusel konsulteerida tööinspektor-juristiga (tel. 4536942) või tulla läbi Saaremaa Tööinspektsioonist aadressil: Kuressaare, Lossi 12.
(Teiste Eesti piirkondade tööinspektsioonide kontaktid)

 

Avaldatud: Oma Saar, 14.02.2007