Küsimus: kohustun hoidma ettevõtte äri- ja tegevussaladusi. Äri- ja tegevussaladusteks on teave tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse jms kohta. Küsimusi tekitab järgmine lause töölepingus: “Tööandja äri- ja tegevussaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat.”
Kui selle vastu eksin, pean maksma tööandjale tekitatud kahju ja kohustun tasuma leppetrahvi.
Millistel seaduses ette nähtud juhtudel ma võin avaldada tööandja äri- ja tegevussaladusi? Kas pean informeerima tööandjat sellest? Kuidas ma seda tõendan, et ma olen tööandjat informeerinud?
Kui teatan tööandja (võimalikust) kuriteost, kas siis olen kohustatud tasuma tööandjale tekitatud kahju ning maksma leppetrahvid (kuna seda nõuab tööleping ettevõtte saladuste avaldamise puhul)?
Kui tööandja rikub töölepingu seadust, siis kas töölepingus sisalduva info jagamine juristidega (õigusliku abi otsimise eesmärgil) on konfidentsiaalsuse rikkumine?
Ja kas saab kohustada äri- ja tegevussaladusi hoidma tähtajatult, või on olemas mingi ajaline piirang?
Vastus
Töölepingu seadus § 22 võimaldab tööandjal töötajaga kokku leppida, millise teabe osas kehtib töötajal saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu. Selle sätte eesmärgi kohaselt peab töötaja töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Igasugune teave ei ole ärisaladus, näiteks töötasu suurus. Saladuse hoidmise kohustuse kokkulepe on töölepingu seadusest tulenevalt kehtiv vaid juhul, kui tööandja on töötajale üheselt mõistetavalt kirjalikult selgeks teinud, mis on äri- ja tootmissaladus, mida töötaja hoidma peab.
Saladuse hoidmise kohustusele seadus ajalist piiri ette ei näe. Kõik sõltub saladuse sisust ja tööandja huvidest.
Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 625 saladuse hoidmise kohustust ei ole kui avaldamiseks on tööandja luba või kui avalikustamise kohustus tuleb seadusest. Seadusest võib tulla avalikustamise kohustus erinevate riigiasutuste nõudmisel (prokurör, kohus, Maksu- ja Tolliamet jne) kuid ka õigusrikkumisest teavitamisel (kuritegu, korruptsioon jms). Riigiasutustel endal lasub kohustus ärisaladuse hoidmiseks.
Igal juhul tasub ka riigiasutustega suheldes läbi mõelda, millise salastatud info avaldamine on põhjendatud ja vajalik. Tõenäoliselt Tööinspektsiooni juristi nõustamisele tulles ei ole alust ega ka vajadust ärisaladuse avaldamiseks.
Kui tööandja esitabki töötajale leppetrahvi nõude ning töötaja ei ole nõus seda maksma, on töövaidluskomisjon või kohus see, kus hinnatakse, kas saladuse hoidmine on üldse põhjendatud (kohustuse kehtivus) ning kui on, siis kas saladuse avalikustamiseks kolmandatele pooltele oli seadusest tulenev alus või mitte.
