Küsimus: kas töötajalt võib nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist?
Vastus
Esmalt on oluline mainida, et kahju hüvitise nõue töötaja vastu tuleb kõne alla üksnes juhul, kui on tuvastatud töötaja süü, st kahju on tekitatud tahtlikult või hooletusest.
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tekitatud kahju eest. Kui kahju on tekitatud hooletusest, siis peab kahju hüvitise suuruse määratlemiseks arvesse võtma konkreetset töösuhet – millised on tööülesannetega seotud tavalised riskid, milline on süü aste, milline peab olema tööülesannete täitmiseks vajalik hoolsus, millise väljaõppe või koolitused on töötaja läbinud, millised on nõutavad teadmised, millised on töötaja võimed ja omadused, tema varasem käitumine jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (nt ettekandja lõhub mõne klaasi ära). Seega pole siin ühest vastust, vaid kõik sõltub konkreetsest töösuhtest ja töötaja isikust. Nende asjaolude hindamisel peaks jõudma järeldusele, kas kahju hüvitamist on põhjendatud nõuda ja mis ulatuses.
Seadus lubab pooltel sõlmida ka varalise vastutuse kokkuleppe, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Tuleb rõhutada, et selline kokkulepe on kehtiv üksnes seaduses loetletud tingimustel (kirjalik vorm; sätestatud vastutuse rahaline ülempiir; ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult piiritletud; varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; töötajale makstakse mõistlikku hüvitist jne).
RMP.ee toimetus soovitab lisaks ” Tööandjale tekitatud kahju hüvitamine“
