KÜSIMUS:

31. detsembril 2011. a aeguvad töötajal 15 päeva 2010. aasta eest saada olevat puhkust. Seoses välislähetuses viibimisega ei ole töötajal võimalik seda puhkust ära puhata kuni 23. detsembrini 2011. Detsembri lõpuni jõuab töötaja küll 5 päeva 2010. aasta puhkust ära kasutada, aga kuidas jääb ülejäänud 2010. aasta puhkuseosaga (10p)?

Kas selleks, et need puhkusepäevad ei aeguks, võib töötaja kasutada oma 2010. aasta eest saada olevat puhkust alates 23.12.2011 kuni 10.01.2012? Kas sellest piisab, et töötaja jõuab puhkuseavalduse esitada 31. detsembrini 2011?

VASTUS:

2010. aasta eest saada olev puhkus aegub 31.12.2011. a. Seega saab seda puhkust kasutada veel käesoleva aasta jooksul. See tähendab, et kogu puhkus peab olema välja võetud 2011. aastal ehk selliselt ei saa, et näiteks üks nädal puhkusest jääb 2011. aasta sisse ning ülejäänu jookseb 2012. aastasse.

Kas poolte kokkuleppel ei või selle puhkuse kasutamist 2012. aastasse jätta?

Ei või. Selline kokkulepe on töötajale ebasoodsam.

Töölepingu seadus eeldab, et töötaja kasutab igal aastal ära oma väljatöötatud põhipuhkuse ega kogu kasutamata puhkust reservi. Kuna tööleping on oma olemuselt eraõiguslik leping, siis on tööandja ja töötaja vabad kokku leppima neile sobivates töötingimustes eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses kehtestatud piiranguid.

Puhkuse aegumine on reguleeritud avalikes huvides töötaja tervise kaitse eesmärgil. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku erinevalt töölepingu seaduse § 68 lõikest 6, siis selline kokkulepe ei ole oma olemuselt töötaja jaoks soodsam kokkulepe.

Tulenevalt seaduse eesmärgist ei ole tööandjal iseseisvalt võimalik otsustada väljatöötatud põhipuhkuse aegumatuses või aegumise pikenemises, samuti puudub tööandjal ja töötajal võimalus selliseks kokkuleppeks.

Lähtuvalt artikli kohta tehtud postitustest küsisime kommentaari ka advokaadibüroo Maqs Law Firm juristilt Katrin Sarapilt: Minu isiklik seisukoht on, et võttes arvesse konkreetse kaasuse asjaolusid (saan aru, et tegemist on n-ö eriolukorraga) on igati mõistlik see, et pooled lepivad kokku, et töötaja saab puhkust kasutada ka 2012. aastal. Sellisel juhul on tegemist töötaja jaoks soodsama olukorraga. Samas nõustun inspektori seisukohaga selles, et puhkus tuleb kasutada puhkuseajavakavas sätestatud ajal ning erandkorras võib puhkuse kasutamist edasi lükata järgmisesse aastasse. Puhkuse õigeaegse kasutamise eesmärgiks on see, et töötaja puhkab välja.