Kui töötaja ei nõustu lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

KÜSIMUS:
Töökohal on kujunenud olukord, et tööandja tegi töötajale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, kuna tööandja klient oli esitanud pretensiooni töötaja tehtud töö kohta. Töötaja ei nõustu tööandja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Töötaja leiab, et tööandjapoolsed etteheited töötajale on esitatud ilma tõenditeta. Tööandja esitatud kaudseid tõendeid töötaja ei tunnusta, kuna sama tööd teevad veel kolm töötajat ning pole võimalik täpselt tuvastada, kes oli tööülesannete rikkumises süüdi.

Tööandja teatas töötajale suusõnaliselt töölepingu lõpetamisest 17.10.2011 ja 18.10.2011 andis tööandja töötajale korralduse töötamine lõpetada, lootes saada töötajalt allkirja töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise dokumendile. Töötaja dokumenti ei allkirjastanud.

Sellele järgneval vestlusel pakkus tööandja, et 18.10.2011 oleks töölepingu lõpetamisest teavitamise päev ning et nüüd on tööandjal õigus töötajat hoida tööl veel kuu aega, kuid tööd ta töötajale tegelikult ei anna ning et töötaja peaks istuma töökoha fuajees oma töötunnid täis niisama, rakenduseta.

Töötaja ei leia, et töölepingu lõpetamine toimuks poolte kokkuleppel, kuna selleks avaldas tahet ainult tööandja. Kuidas sellises olukorras käituda?

VASTUS:

Selgitan, töösuhte võib lõpetada töölepingu seadusest tuleneval, lepingupoolte poolt valitud alusel. Tööleping lõpeb poolte kokkuleppel juhul, kui lepingupooled töölepingu lõpetamises tegelikult ka kokku lepivad ehk poolte vaba tahte alusel.

Tööandja võib selleks töötajale ettepaneku teha, kas töötaja sellega nõustub, otsustab töötaja ise.

Tööinspektor-juristina soovitan vormistada poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine kirjaliku dokumendina, milles pooled avaldavad tahet töösuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel.

Juhul kui töötaja ei soovi töölepingut lõpetada, on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölepingu täitmist ehk nõuda tööd ja töötasu.

Ning juhtumil, kui tööandja ei ole töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale tööd andnud, peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu. Keskmist töötasu on töötajal õigus nõuda aja eest, kui töötaja oleks pidanud töötama, kuid tööandja töötajale tööd ei andnud. 

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll