Küsimus:
Mida teha, kui tööandja ei maksa lõpparvet? Novembrist ma enam tööle ei läinud, sest tööandja ei ole juba 2 kuud palka maksnud.
VASTUS:
Esitatud küsimusest võib järeldada, et töösuhe ei ole lõppenud. Seetõttu ei ole töötajal ka õigust nõuda lõpparvet. Töölepingu lõppemiseks peab olema alus. Nii-öelda lihtsalt töölt lahkumine ei lõpeta töösuhet. Kirjeldatud juhul on töölepingu lõppemiseks vajalik ühe või mõlema lepingupoole aktiivne tegevus. Selleks näeb töölepingu seadus (edaspidi TLS) ette kaks võimalust: töösuhte lõpetamise kokkulepe (1) või töölepingu ülesütlemine vastava avaldusega (2).
1. Töösuhte lõpetamise kokkulepe.
Nii tööandja kui ka töötaja võivad töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada (TLS § 79). Tuginedes lepinguvabaduse põhimõttele ei tee seadus täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Nii ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Hoidmaks ära hilisemaid vaidlusi töölepingu lõpetamise kokkuleppe olemasolu kohta, on soovitav vormistada kokkulepe kirjalikult.
2. Töölepingu ülesütlemine vastava avaldusega.
TLS § 83 sätestab põhimõtte, mille alusel tööleping lõppeb lepingu ülesütlemisega. Sellise regulatsiooni eesmärgiks peetakse töösuhte ülesütlemise läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamist. Töölepingu osapooltel peab olema võimalik ette näha, millisel õiguslikul alusel ja tingimustel saab töösuhet üles öelda. Töölepingu ülesütlemisavaldus esitatakse teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1).
Seega alles siis, kui tööleping on lõppenud (pooled on töölepingu lõppemises kokku leppinud või tööleping on üles öeldud), muutub lõpparve sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). See tähendab, et tööandja maksab lõpparve töösuhte viimasel päeval.
Töötajal on õigus nõuda töölepingu lõppemisele järgnevast päevast töötajale ettenähtud tasud ja hüvitised ka töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Samuti on töölepingu lõppemisest alates õigus nõuda ka võlaõiguslikku viivist ettenähtud summade tasumata viivitamise eest.
