KÜSIMUS:
Jäin 21. maist oma selle kalendriaasta esimesele puhkusele. Tööandjaga kokkuleppel oleme jaotanud minu puhkuse osadeks ja nüüd maikuus asusin kasutama esimest osa oma puhkusest (14 kalendripäeva). Kahjuks ei ole tööandja siiani (28. mai) mulle üle kandnud puhkuseraha, öeldes mulle, et palgapäev on kohe tulemas (järgmise kuu 5. kuupäev) ja et uus seadus lubabki niimoodi puhkuseraha maksta. Kas tööandjal on ikka õigus minu puhkuserahadega niimoodi viivitada ja kuidas oleks minul mõistlik tekkinud olukorras käituda?
VASTUS:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on seadusest tulenevalt (TLS § 70 lg 2) võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Teie küsimusest võib järeldada, et teil selline kokkulepe tööandjaga puudus, mistõttu puhkuserahad oleks tööandja pidanud teile välja maksma nii nagu seadus seda sätestab: eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist, ehk siis teie näite puhul 17. mail.
Kui tööandja töötajale puhkusetasu väljamaksmisega viivitab, on töötajal õigus pöörduda vastava nõudeavaldusega (viivitatava summa välja nõudmiseks tööandjalt) töökohajärgse töövaidluskomisjoni poole. Tööinspektsiooni töökohajärgse töövaidluskomisjoni aadressi ning töövaidluskomisjonile esitatava nõudeavalduse näidise leiate meie veebilehelt: www.ti.ee
Töötaja võib oma puhkusetasu väljamaksmise nõudele lisaks (või hiljem eraldi) esitada töövaidluskomisjonile ka viivisenõude. Nimelt, tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (antud juhul töötaja) nõuda võlgnikult (antud juhul tööandjalt) viivitusintressi ehk viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (antud juhul puhkusele eelnevast eelviimasest tööpäevast) kuni kohase täitmiseni, ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär (Euribor, hetkel 1%), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kokku seega viivis 8% aastas, mis teeb reaalseks viiviseks ligikaudu 0,023% viivitatavalt summalt päevas.
Taoliste olukordade kordumisel oleks teil töötajana mõistlik tööandjat hoiatada, et edasisel puhkusetasude maksmisega (olulisel) viivitamisel võite te oma töölepingu üles öelda TLS § 91 lõige 2 punkt 2 alusel ja nõuda tööandjalt tulenevalt TLS § 100 lõikest 4 hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
