Küsimus: tööandja viivitab töötasu maksmisega ja see on kestnud juba väga pikka aega. Tavapäraselt makstakse töötasu kuu lõpus ja tihti ka osade kaupa. Töölepingus pole märgitud töötasu maksmise kuupäeva, vaid seal seisab, et “palka makstakse iga kuu järgneval dekaadil”. Kas sõna dekaad võib üldse töölepingus kasutada? Tihtipeale on nii, et tavapärane töötasu maksmise kuupäev on möödunud, aga töötasu pole saanud, siis oled sunnitud küsima raamatupidamisest avanssi. Kas on võimalus lõpetada tööleping selliselt, et see poleks omal soovil töölepingu lõpetamine, vaid erakorraline ülesütlemine? Kas tekib õigus töötuskindlustushüvitisele?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 järgi peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötasust vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev). Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel.

Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigeaegselt, st jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval.

Tööinspektsioon on seisukohal, et palgapäev peab olema määratletud konkreetse tähtpäevana. Kui lepingus on märgitud, et töötasu laekub töötaja arvelduskontole iga kuu järgneva kümne päeva jooksul, siis on tegemist palgapäeva määratlemisega vahemikuna, mis ei ole aga seaduse eesmärki silmas pidades korrektne. Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle töötasu makstakse või millal laekub töötasu tema pangakontole. Ühtlasi annab konkreetses päevas kokkuleppimine töötajale võimaluse arvestada ja planeerida oma kohustuste täitmist. Kehtestades töötasu maksmise perioodina, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada töötasu juba perioodi alguses. See on aga töötajale halvendav tingimus.

Tööandjal on kohustus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja töötasu ei maksa või maksmisega viivitab, on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel päevas ligikaudu 0,022%). Kui tööandja korduvatele pöördumistele ei reageeri, on võimalus saamata jäänud töötasu ja viivise nõudega pöörduda töövaidlusorganisse.

Kui tööandja rikub järjepidevalt oma kohustusi ja see mõjutab heaolu olulisel, on töötajal võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse mõte on selles, et juhul kui töötaja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (võlaõigusseadus § 196 lg 2). Hoiatuse kaudu saab tuletada vastaspoolele meelde tema lepingulisi kohustusi ja pöörata tähelepanu kohustuste rikkumisele, samal ajal hoiatades võimalike tagajärgede eest, juhul kui lepingurikkumine jätkub. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik.

Kui tööandja jätkab ka pärast hoiatamist kohustuste rikkumist, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine. Töölepingu seadus näeb töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõnele inimesele on oluline viivitamine üks päev, teisele on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks nädalaid või isegi kuid. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Kui leiate, et tööandjapoolne pidev töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, on võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, kiri, SMS jne). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju pidev viivitamine tekitab ja miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töötaja ütleb töösuhte üles tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades töövaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:

• on töötuna arvele võetud;
• on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (vajadusel perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse aja võrra);
• viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, töötaja erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).