KÜSIMUS:
Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 12. mail 2011. a töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel erakorraliselt ja päevapealt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Põhjuseks püsiv 60% tervisekahjustus. Esitasin lahkumisavalduse paberil.
Kas ma võin ja kas sellel teol on ka juriidiline alus, kui ma esitan uue lahkumisavalduse e-kirjaga, et vabastada mind töölt hoopis 14. maist sama paragrahvi alusel?
15. mail peaksin jälle tööl olema 8.00-19.00. Tervis lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele. Andsin avalduse töölt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Kas 16. mail pean veel tööl olema või ei pea enam olema?
VASTUS:
Esitasite tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, lahkumiseks töölt alates 16. maist 2011. Küsite, kas Teil on võimalus esitada tööandjale uus töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, Teie vabastamiseks alates 14. maist 2011 (mõlemas lauses on Teie kirjast üle võetud sõnastus).
Saan Teie kirjast aru, et soovite töölepingu lõpetada esimeses avalduses toodud tähtajast kaks päeva varem. Selgitan, et töölepingu ülesütlemisavalduse saab avalduse esitanud pool tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Ehk siis Teie saate töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta tööandja nõusolekul.
Juhul kui tööandja on nõus lugema esimest töölepingu ülesütlemisavaldust kehtetuks ja nõus uut ülesütlemisavaldust aktsepteerima, siis on uue ülesütlemisavalduse esitamine võimalik.
Avalduse tagasivõtmise nõusoleku soovitan vormistada kirjalikult, et ära hoida hilisem võimalik vaidlus.
Selgitan töölepingu seaduse § 83. Paragrahvi "Töölepingu lõppemine ülesütlemisega" eesmärk on lepingupoolte vabastamine lepingulistest kohustustest. Teie poolt esitatud sõnastus "alates" 16. maist 2011, on tekitanud varemgi pooltes küsimusi ja vaidlusi.
Töölepingu seaduses ei ole sätestatud sõnastust, kuidas lepingu pool peab end väljendama, kui soovib teisele poolele lepingu lõppemisest teada anda.
Oluline on, et lepingu pool peab ülesütlemisavalduses väljendama selgelt ja üheselt mõistetavalt oma tahet.
Seega jääb lepingu poole otsustada, kuidas ta avalduse sõnastab, ning kas ta tahab ülesütlemisavalduses ära näidata kuupäeva, millal on viimane tööpäev või siis millal peaks tööleping lõppenud olema, millega näidatakse ära, et sellest päevast enam tööle minema ei pea ehk siis viimane tööpäev on sellele eelnev päev.
Lepingu pool, kes ülesütlemisavalduse esitab, peab teadma, millist tahet ta avaldab.
Seega avalduse esitanud pool peab teadma, kas kuupäev, mis ära märgitakse, on viimane tööpäev või hoopis, et märgitud kuupäeval on leping lõppenud ja viimane tööpäev on märgitud kuupäevale eelnev päev.
Tööinspektsiooni tööinspektor-juristil puudub pädevus hinnata asjaolude sisu, tööinspektor-juristil puudub õigus anda antud küsimuses oma arvamust. Lepingu poolte vahelise vaidluse korral lahendab küsimuse töövaidlusorgan.
