Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega on tühine. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Siduvusaeg ei saa olla pikem kui kolm aastat.

Tööandja kohustused

Tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu (TLS § 28 lg 2 p 5). Seega kannab üldjuhul koolitusega kaasnevad kulud tööandja.

Kuna tööandja poolt korraldatud koolitusel osalemine on töötajale tööülesande täitmine, siis loetakse koolituse aeg tööaja sisse. Koolituse aeg peab mahtuma töö- ja puhkeaja piirnormidesse, mis tähendab, et töötaja ei pea läbima tööalast koolitust oma vabal päeval ning tööandja ei saa seda temalt nõuda. Kui seoses koolitusega on tekkinud töötajal ületunnitöö, siis tuleb tööandjal see hüvitada.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe

Tööandja ja töötaja võivad omavahel kokku leppida, et kui tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi, mis on suuremad mõistlikest kuludest, peab töötaja nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) töötama.

Üldjuhul saab koolitused jagada kahte gruppi. Sellised, mis on otseselt tööandja huvides ja sellised, millest on huvitatud eelkõige töötaja. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, mis ei kuulu tööandja koolituskohustuse alla (TLS § 28 lg 2 p 5), ning mille puhul teeb tööandja töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljaminekuid. Kokkuleppe sõlmimine on seega õigustatud, kui tegemist ei ole koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama ja kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid.

Tööandjal tuleb hüvitada koolitused, mis lähtuvad eelkõige tööandja huvidest (TLS § 28 lg 2 p 5,) näiteks uue klienditeenindaja tööle võtmisel tema esmase väljaõppe tagamine, vajadusel lisaks kliendisuhtluse, müügioskuste jms koolitused. Samuti peab tööandja hüvitama kõik seadusest tulenevad koolituskohustused, näiteks tervishoiutöötajatele kehtestatud nõue läbida aastas 60 tundi tööalast koolitust, veoautojuhtide kohustus läbida iga viie aasta järel täienduskoolitus jne.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe on põhjendatud näiteks juhul, kui tööandja maksab kinni kogu töötaja tasemeõppe kulud, ehk töötaja omandab tasulises õppes, sisuliselt tööandja kulul, uue eriala, sertifikaadi või teaduskraadi.

Seega tuleb iga koolituse puhul hinnata, mis on koolituse sisu ning kas koolitus on eelkõige tööandja või töötaja huvides.

Siduvusaeg on seotud tööandja tehtud kulutustega

Siduvusaeg on aeg, mil töötaja peab koolituskulude hüvitamiseks töötama tööandja juures. Siduvusaeg saab olla maksimaalselt kolm aastat. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel tuleb siduvusaja määramisel lähtuda koolituse kuludest, st siduvusaeg peab olema seotud tööandja tehtud kulutustega. Mida suuremad kulud koolitusele, seda pikem siduvusaeg ja vastupidi. Töölepingu seaduse § 34 lõike 2 punktid 2-4 koosmõjus tähendavad, et kolmeaastase siduvusajaga kokkuleppe saab sõlmida üksnes juhul, kui koolitusele tehtud tavalist koolituskohustust ületavad kulutused on piisavalt suured, et olla proportsionaalsed töötaja õigusega vabale eneseteostusele. Seega ei saa kolmeaastast siduvusaega pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimisel eelduslikuks või tavapäraseks.

Seadus ei keela siduvusaja jooksul küll töölepingut üles öelda, kuid üldjuhul toob see töötajale kaasa kulude hüvitamise kohustuse. Töötaja peab hüvitama tööandjale tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui:

• töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist. See võib juhtuda nii korralise ülesütlemisega, näiteks katseajal (TLS § 86 lg 1) kui pärast katseaega (TLS § 85 lg 1) kui ka erakorralise ülesütlemisega (TLS § 91 lg 3);
• kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine (TLS § 91 lg 2), siis töötaja ei pea hüvitama tööandjale tehtud lisakulusid proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga;
• tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3-8 alusel).

Töölepingu kokkuleppel lõpetamisel on töösuhte pooltel mõistlik leppida kokku, mis saab koolituskulude kokkuleppe alusel makstud kuludest.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtivus

Kui sõlmitakse koolituskulude kokkulepe, siis see on kehtiv üksnes juhul, kui:

• kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
• kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud;
• siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
• siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine.

Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe saad tellida SIIT.

Loe lisaks: Koolituskulude hüvitamine ja siduvusaeg