Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja ettevõtte juhi ülesanne on püüda seda organiseerida nii, et tehtud oleks kõik suutmaks, mis tahes olukorras, kannatanut elus hoida kuni arstiabi saabumiseni.
Esmaabivahendite asukoht peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal.
Esmaabiandja
Tööandja saab ettevõttes määratud esmaabiandjad esitada TEIS iseteeninduses.
Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, kuid arvestades
- töötajate arvu;
- tervisekahjustuste esinemise sagedust;
- ettevõtte piirkondlikku jagunemist;
- tegevuse iseloomu;
on võimalik, et tuleb määrata mitu esmaabiandjat. Kui ettevõte asub mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse töid vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiandja. Oluline on järgida põhimõtet: igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud, et õnnetuse korral oleks kiiresti kättesaadav esmaabi anda oskav inimene. Esmaabiandjate arvu määramisel võiks arvestada olukorraga, et õnnetus võib juhtuda ka selle inimesega, kes oskab esmaabi anda. Lisaks tasub meeles pidada, et töötaja, kes on ainus esmaabiandja, võib olla hoopis puhkusel, haiguslehel või mingil muul põhjusel töökohast eemal.
Nähtavale kohale tuleb paigutada nende töötajate andmed (nimi ja telefoninumber), kes oskavad abi anda. Samuti võiks tööandja informeerida töötajaid ka muul viisil (näiteks töötajate koosolek, ettevõtte intranetis). Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks. Nähtavale kohale tuleb panna ka hädaabinumber 112.
Töökohas tuleb ette näha esmaabiruum, kui see on vajalik töötajate arvu, ettevõtte tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste iseloomu tõttu. Arvestada tuleb, et seal peab olema võimalik anda esmaabi, hoida kannatanut kuni arstiabi saabumiseni ja ruumile peab olema võimalik kanderaamiga ligi pääseda. Esmaabiruumiks võib olla ka töötajate puhkeruum, oluline on, et seal oleks võimalik lamada. Kuidas lamamisvõimalus tagatakse jääb tööandja otsustada. Tööandjal tuleb läbi mõelda, kuidas korraldada tervisekahjustusega töötaja tervishoiusasutusse või koju toimetamine vastavalt arsti soovitusele.
Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja. Koolituse sisu on määratud sotsiaalministri määrusega “Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“.
Esmaabiandja õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
- õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
- eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
- esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
- esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud,
- liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
- esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
- meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
- esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
- esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.
Tööandja korraldab esmaabi andvale töötajale oma kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest, väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja saata täiendusõppele, kestusega kuus akadeemilist tundi. Väljaõppe ja täiendusõppe ajal tuleb esmaabiandjale maksta keskmist tööpäevatasu.
Esmaabiandja ei pea koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.
Samuti ei pea esmaabiandjale koolitust korraldama juhul, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
Väljaõppe ja täiendusõppe korraldamine
Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse võib läbi viia täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.
Täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitab täienduskoolituse läbiviija majandustegevusteate. Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse, täienduskoolituse läbiviimise tegevusloa väljaandmise aluseks olnud õppekavad, tegevusloa andmed, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi.
Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab oma veebilehel täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.
Esmaabivahendid töökohal
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja töökohal tagama kõikidele töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, sealhulgas ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis (nt auto, buss, traktor), liikur- ja eritöömasinates. Lukustamata kapp või kaasaskantav esmaabikohver peavad asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad, esmaabivahendid peavad olema märgistatud ohutusmärgiga (valge rist rohelisel taustal), nende paiknemiskoha ette ei tohi asetada juurdepääsu takistavaid esemeid ning alati peab kapis või kohvris olema piisav varu esmaabivahendeid. Vajalike esmaabivahendite hulk sõltub töötajate arvust.
Erinevad tööalased tegevused hõlmavad erinevaid ohte ja seega on töökeskkondades vaja erinevaid esmaabivahendeid. Mõned töökohad (nt kontorid, raamatukogud) on suhteliselt madala ohutasemega, samas kui teistel töökohtadel (nt tehased, ehitusplatsid) on tihti suurem oht või konkreetne oht. Seepärast sõltub vajaminevate esmaabivahendite nimekiri, kogus ja asukoht paljudest teguritest, sealhulgas ettevõtja suurusest, töötajate arvust, tekkivatest ohtudest, meditsiiniteenuste kättesaadavusest, töötajate hajutusest töökohal, isoleeritud töökohtades asuvatest töötajatest jne. Tööandja ülesanne on tagada vastavalt oma ettevõtte vajadustele sobivad esmaabivahendid sobivas koguses.
Töökohal, kus riskianalüüsi alusel esineb söövitavate ja muude ohtlike kemikaalide nahale sattumise oht või naha põletusoht, peab olema juurdepääs voolavale kraaniveele. Selle asukoht peaks olema võimalikult lähedal ohtliku protsessi toimumiskohale.
Kui töökohal esineb võõrkeha või kemikaali silma sattumise oht, tagatakse võimalus silmaduši kasutamiseks. Silmaduši asukoht tuleb märgistada asjakohase ohutusmärgiga Silmadušš peab olema vahetult kohas, kus ohtlikke kemikaale kasutatakse, sest kui kemikaal on töötajale silma sattunud ei ole töötajal võimalik minna teisest ruumist või tsehhi otsast silmadušši otsima.
Kui töökohal esineb ohtliku aine riietele sattumise oht või riiete süttimise oht, peab kergesti ligipääsetavas kohas olema seade kannatanu kiireks veega loputamiseks või riiete kustutamiseks. Sellise seadme asukoht peab olema märgistatud asjakohase ohutusmärgiga.
Esmaabikapis ei tohiks olla ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimise võimalusest. Seega ravimid, mida inimene võtab, peaks olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis.
Esmaabivahendite asukoha märgistuseks kasutatavad esmaabimärgid on esitatud sotsiaalministri määruses “Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“.
Esmaabiandjal on kohustus kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.
Esmavahendite näidisloetelu on tööandjale abiks esmaabivahendite valikul. Tegemist on näitliku nimekirjaga ning see sisaldab vahendeid erinevate kehavigastuste korral esmaabi andmiseks. Sõltuvalt ettevõtte tegevuslaadist ja ohutasemest võib tööandja mõne esmaabivahendi jätta välja või vastupidi, hankida suuremad kogused. Esmaabivahendite kogus peaks olema selline, et katta ka suurema töötajate hulgaga ettevõtte või selle eraldi paikneva struktuuriüksuse potentsiaalne vajadus.
Samuti on tööandjal võimalus kasutada esmaabivahendeid, mida ei ole näitlikus loetelus toodud, kuid mis võivad olla tulenevalt töökoha spetsiifikast vajalikud ja sobivad esmaabi andmiseks, näiteks elustamisaparaat AED.
Esmaabivahendite näidisloetelu
| Esmaabivahend | Kogus alla 25 töötajaga ettevõttes | Kogus üle 25 töötajaga ettevõttes |
|---|---|---|
| Steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 7,5 cm x 7,5 cm | ||
| 2 tk | 3 tk | |
| 2 tk | 3 tk | |
| Rullside laius 10 cm laius 14-15 cm | ||
| 2 tk | 3 tk | |
| 2 tk | 3 tk | |
| Haavaplaastrid (eri suuruses) | min 24 tk | min 36 tk |
| Haavaloputusvedelik või immutatud salvetid haava puhastamiseks | 1 pudel 100 ml | 1 pudel 100 ml |
| 5 tk | 10 tk | |
| Rullplaaster (min laius 2,5 cm) või isekinnituv side | 1 rull | 2 rulli |
| 1 tk | 2 tk | |
| Linasest või muust vastupidavast riidest kolmnurkrätik | 1 tk | 1 tk |
| Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga (laius vähemalt 7,5 cm) | 2 tk | 4 tk |
| Käärid või turvalõikur | 1 tk | 1 tk |
| Ühekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad, erinevad suurused (M, L) | 3 paari | 6 paari |
| Kunstliku hingamise mask (ühepoolse klapiga) | 1 tk | 1 tk |
| Soojendustekk, min suurus 210×160 cm | 1 tk | 1 tk |
| Ühekordne isekülmuv külmakompress või külmasprei | 1 tk | 1 tk |
| Antiseptiline kätepuhastusvahend või antiseptilised nahapuhastussalvetid | 1 pudel 100 ml | 1 pudel 100-250 ml |
| 5 tk | 10 tk | |
| Silmaloputusvedelik, kus silmadušš või kraanivee võimalus puudub. Silmaloputusvedelik on mõeldud võõrkeha või kemikaali väljaloputamiseks. | 1 pudel 500 ml | 1 pudel 500 ml |
| Põletushaava geel või põletushaava side (10×10 cm) | 125 ml | 125 ml |
| 2 tk | 2 tk | |
| Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend | 1 tk | 1 tk |
| Esmaabi andmise piltjuhend | 1 tk | 1 tk |
Tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates nõutavate esmaabivahendite näidisloetelu
| Esmaabivahend | Kogus |
|---|---|
| Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga (laius vähemalt 7,5 cm) | 2 tk |
| Steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 10 cm x 20 cm Rullside laius 10 cm laius 14-15 cm | |
| 2 tk | |
| 1 tk | |
| 2 tk | |
| 2 tk | |
| Haavaplaastrid (eri suuruses) | min 12 tk |
| Haavaloputusvedelik või immutatud salvetid haava puhastamiseks | min 50 ml min 5 tk |
| Rullplaaster (min laius 2,5 cm) | 2 rulli |
| Ühekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad, erinevad suurused (M, L) | 2 paari |
| Linasest või muust vastupidavast riidest kolmnurkrätik | 1 tk |
| Käärid või turvalõikur | 1 tk |
| Kunstliku hingamise mask | 1 tk |
| Soojendustekk, min 210 x 160 cm | 1 tk |
| Antiseptiline kätepuhastusvahend või antiseptilised nahapuhastussalvetid | 1 pudel 50-100 ml |
| 5 tk | |
| Põletushaava geel või põletushaava side (10 x 10 cm) | 125 ml |
| 2 tk | |
| Ühekordne isekülmuv külmakompress | 1 tk |
| Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend | 1 tk |
| Esmaabi andmise piltjuhend | 1 tk |
