Igapäevatöös võib ette tulla olukordi, kus töökaaslase või töökohal viibiva inimesega juhtub õnnetus või äkkhaigestumine. Kiire tegutsemine võib olla väga oluline, aidates ennetada inimese seisukorra halvenemist ning vahel ka hukkumist.
Oskusliku ja õigeaegse esmaabi andmiseks on hädavajalik, et inimesed oleksid valmis andma abi, et töötajatele oleks hästi teada esmaabi põhitõed ja kord ning töökohal oleks piisavalt töötajaid, kes on läbinud esmaabikoolituse.
Mida teha tööandjana?
Esmaabikorraldust ettevõttes reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 132, mis sätestab esmaabi andjate, korralduse, vahendite ja ruumide ning kannatanu abistamisega seonduvad nõuded. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras. Abi korraldamisel ja andmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tehtud oleks kõik võimalik, et hoida kannatanut elus kuni arstiabi saabumiseni.
Töötajatele tuleb selgitada:
- mida teha esmaabi nõudvate juhtumite korral,
- milliseid abivahendeid kasutada,
- kust neid on võimalik saada ning
- kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Esmaabiandjaid peaks ettevõttes olema vähemalt üks, kuid tulenevalt töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte struktuurist ja tegevuse iseloomust, võib vajadus nende järgi olla suurem. Näiteks mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.
Esmaabiandjad ja esmaabivahendite korrashoiu eest vastutavad töötajad saab määrata tööandja korraldusega, kuid töötaja määramisel peab tööandja kindlasti kaaluma, kas töötaja on valmis abistaja kohustusi täitma. Kui inimesel vere nägemisest halb hakkab, ei sobi ta sellele kohale.
Esmaabiandjatele tuleb tööandja kulul ja tööajal tagada koolitus ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolitus iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu. Koolitus ei ole vajalik, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist. Esmaabiandja koolitusi ja täienduskoolitusi viivad läbi täienduskoolitusasutuste pidajad vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Esmaabi andjale tuleb võimaldada täita oma ülesandeid tööajal.
Kui töökohal töötavad või rendivad pindu korraga vähemalt kahe tööandja töötajad, on mõlemad tööandjad huvitatud esmaabivahendite ja esmaabiruumi olemasolust. Sel juhul lepitakse kokku, kelle ülesandeks jääb esmaabi korraldamine. Kokkuleppe puudumisel tagavad esmaabivahendite ja -ruumi olemasolu mõlemad tööandjad.
Tööandja peab tagama tervisekahjustusega töötaja toimetamise vastavalt arsti korraldusele tervishoiuasutusse või koju.
Mida peab esmaabiandja tegema?
Esmaabiandja kohustuseks on kannatanule vajaliku abi osutamine ja kiirabi kutsumine. Samuti peab ta hoolitsema esmaabivahendite olemasolu eest ja kontrollima regulaarselt, kas vahendeid on piisavalt vastavalt ettevõtte vajadustele.
Juhised esmaabi andmiseks tuleb töökohal paigutada nähtavale kohale, nagu ka hädaabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber.
Kuhu paigutada esmaabi vahendid?
Esmaabivahendite asukoht peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud (valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal). Vastavaid märgistuskleepse saab ohutustarvikuid ja isikukaitsevahendeid müüvatest kauplustest.
Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad ka tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates.
Olenevalt töötajate arvust, ettevõtte tegevuse iseloomust või tervisekahjustuste esinemise sagedusest peab tööandja tagama esmaabiruumi või selleks kohandatava ja nõuetekohaselt märgistatud ruumi, millele pääseb ligi kanderaamiga.
Mida peab sisaldama esmaabikomplekt?
Esmaabivahendite soetamisel tuleb arvestada ettevõtete spetsiifiliste vajadustega ning arvestada ka töötajate arvu. Näiteks ohtlike kemikaalidega töötamisel on oluline, et töökohas oleks võimalus silmade loputamiseks (nn silmadušš) või põletust leevendavad vahendid. Samuti, kui töökohal esineb oht ohtliku aine sattumiseks riietele või nahale või oht riiete süttimiseks, peab kergesti ligipääsetavas kohas olema seade kannatanu kiireks veega loputamiseks või riiete kustutamiseks. Seadmete asukoht ja selleni jõudmise tee peavad olema märgistatud.
Tasub teada, et tablette ega muid ravimeid esmaabivahendite hulgas ette nähtud ei ole. Esmaabi eesmärk on säilitada kannatanu hingamine, südametegevus ja elutähtsate organite töötamine kiirabi saabumiseni, vajadusel verejooksu peatamine. Milliseid tablette inimene vajab, teab ta kõige paremini ise ja peaks neid ise kaasas kandma. Ravimite andmine võib kannatanu olukorda halvendada, samuti ei pruugi esmaabiandja teada, milline allergia võib kellelgi olla.
Mida silmas pidada abi osutades?
- Häirekeskuse abinumbril 112 helistades jää rahulikuks, anna info asukoha kohta, pane hoolega tähele edastatavaid tegevusjuhiseid. Häirekeskuse soovitused leiad SIIT.
- Esmaabiandja peab oma tegevuses lähtuma esmaabi andmise põhitõdedest ning ettevõttes kehtivatest juhistest.
- Kõik abi osutajad peaksid teadma, kuidas abi andes oma tervist kaitsta. Nii ei tohi võõrale inimesele ilma kaitsevahendita kunstlikku hingamist teha ning tuleb hoiduda võõra verega kokkupuutumisest. Osutades esmaabi kasuta õigeid võtteid!
Vaimse tervise esmaabi
Ehkki seadusandlus veel vaimse tervise esmaabi andmist töökohal ei reguleeri, kogub valdkond üha enam tähtsust ja ulatust. Vaimse tervise esmaabi andmine tähendab abistamist olukorras, kui inimesel on kujunemas vaimse tervise probleem, aga ka siis, kui inimesel on olnud probleeme juba varem, aga nüüd on tervis halvenenud. Samuti on sellist esmaabi tarvis vaimse tervise kriisi korral. Lähemalt saad teema kohta lugeda SIIT ning SIIT. Mõlemad organisatsioonid korraldavad vaimse tervise esmaabi koolitusi.
Miniplakat “Sinu käed päästavad elu“
