Küsimus: tööl juhtus kerge tööõnnetus, mille tagajärjel viibis töötaja töövõimetuslehel. Tööandja uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Juhtunu kinnituseks koostati akt, mis edastati Tööinspektsioonile. Tööinspektsioonis fikseeriti, et tegemist ei ole tööõnnetusega ja tööandja raportit ei koostanud. Töötaja sai töövõimetushüvitist 70% ulatuses alates viiendast päevast. Töötaja ei nõustu, et juhtunut ei fikseeritud tööõnnetusena. Kuhu peab töötaja pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?
Vastab Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon:
Sellises olukorras tuleb alustuseks pöörduda tööandja poole. Töötaja peab väljendama oma selget seisukohta, et tema hinnangul on tegemist tööõnnetusega, kuna juhtunu on põhjuslikus seoses tööandja heaks tehtud tööga. Töötaja saab avaldada soovi, et juhtumit täiendavalt uuritaks ning tööõnnetuseks tunnistataks. Juhul, kui tööandja sellele pöördumisele ei reageeri ning jääb endale kindlaks, tuleb pöörduda kindlasti Tööinspektsiooni poole.
Äsja jõustus Riigikohtu lahend (2-17-11858), mis annab vastuse ja arvamuse nii töötajale, tööandjale kui ka Tööinspektsioonile. Riigikohus on jõudnud järeldusele, et kui tööandja ja töötaja vaidlevad, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte, peab Tööinspektsioon juhtumi asjaolusid uurima. Tööinspektsioon ei saa piirduda vaid raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisega, uurida tuleb ka kergete vigastustega lõppenud juhtumeid ja anda hinnang, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte ning mida saaks tööandja teha paremini, et töötaja tervis töökeskkonnas ei oleks ohus. Tööinspektsiooni põhiülesanne on kaitsta töösuhte mõlema osapoole huve, kuid seista ka selle eest, et töiste tegevuste tõttu kahjustada saanud inimestele oleks tagatud sotsiaalne kaitse.
