Kuidas tööstress tekib ning mismoodi seda leevendada? Soovitusi jagab Rajaleidja Tartumaa keskuse karjäärinõustaja Kristel Lään.

“Kuna tööaeg ja vaba aeg segunevad paljude tööde puhul, ei saa tööelu ja kodu alati lahus hoida,” möönab Kristel Lään. Töö koju kaasatoomine tekitab probleeme siis, kui inimene ei saa puhata. Moodsal ajal on inimestel ka mitu töörolli – nad ei tööta täisajaga ühes paigas. “Ületöötamisest päästab oma päeva, nädala ja kuu planeerimine nii, et aega jääks ka iseenda jaoks,” kinnitab Kristel Lään. Puhkepäev ei pea tingimata olema nädalavahetusel – tähtis, et puhkamine toimuks. Orgaaniliselt seatud rütm, mis arvestab inimese vajadustega, võib anda puhkuse ja töö tasakaalu igas päevas.

Nii vaimne kui ka füüsiline ülekoormus mõjutavad tervist ja toimetulekut igapäevaeluga. Siinkohal tuleb meeles pidada, et meedikute sõnul pole füüsiline töö spordiga võrdne, sest on seotud sundasenditega.

“Vaimsele tööle võiks olla vahelduseks liikumine ja füüsilisele tööle vahelduseks vaimne tegevus – lugemine, filmide vaatamine… Alati võib ka lihtsalt pikutada,” sõnab Kristel Lään. “Tööst mõtlemise saab kõige paremini välja lülitada mingi tegevusega. Lihtsalt kodus olla ja töömõtteid peletada on raske. Kaasa võib aidata keskkonnamuutus. Minema ei pea kaugele: võib külastada sõpra, kino, teatrit, jalutada metsas või pargis – mis kedagi kõnetab.”

Sageli sunnib hirm ebakindluse ees ebameeldivast tööst kinni hoidma, ent kui midagi enda või keskkonnaga ette ei võta, võib töötajat tabada krooniline haigus – vaimne või füüsiline. Nii võib inimene ikkagi töö kaotada, olles siis juba haige, mistõttu on uut tööd leida raskem.

Tööstressi käsitletakse Lääni sõnul pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel.

Tööstressi tekitavate tegurite jagunemine:

• otseselt töötamisega seotud tegurid,
• kaastöötajate ja suhetega seotud tegurid,
• isikust lähtuvad tegurid – tervis, pere, isiksuse omapärad.

Vaata enda sisse ja enda ümber

Tööstressi põhjuse otsimisel vaata enda sisse: kui tegu on suhete valdkonda jääva teemaga, aitab alati endast alustamine. Ole julge – räägi ja aruta oma juhiga, kuid valmista vestlus korralikult ette. Tunnista oma vigu või nõrkusi, kui oled neid avastanud.

Kui tegu on sinu vastu suunatud töökiusamisega, ära mängi kõikvõimast. Sa võid olla tugev, kuid sinuga saab ikka manipuleerida. Seejuures kulutad aega ja energiat häiriva olukorraga toimetulekus. Võitlemine kulutab lisaenergiat, mille võiksid suunata töötegemisele või isiklikule elule. Otsi abi ja lahendusi – keegi ei pea kannatama.

Kui leiad end olukorrast, mida ei saa lahendada, kaalu antud tingimuste ja suhetega leppimist. “Leppimine ei tähenda enda allasurumist, vaid sisemist nõusolekut jätkata. Siis ei lähe sa oma vajaduste ja soovidega vastuollu,” selgitab Kristel Lään.

Kompromisse saab leida, kui mõlemad pooled on valmis muutusteks ning teevad osaliselt järeleandmisi. “Tööelus ei ole nii, et probleemid tekivad ja jäävad. Järjest rohkem õpitakse konflikte lahendama ja mõttemalle muutma,” kinnitab Kristel Lään. Selleks peab aga töötaja ise olema valmis ennast muutma: kas juurde õppima, ennast täiendama või uusi mõttekäike harjutama.

Tööturg muutub ning ka armastatud töökohalt võib osutuda vajalikuks edasi liikuda, sest see töö lihtsalt kaob. Rakenduse leidmiseks tuleb kohaneda. “Vahel võib olla vajalik muuta elukohta, piirkonnavahetus on moodsa tööturu märk. Ühe suunana võib välja tuua väikeettevõtlust ja teise suunana kodust kaugemal töölkäimist,” ütleb Kristel Lään.

Tööstress võib tekkida, kui: töötajal on sobimatult suur töökoormus ja/või vastutus; inimene ei saa probleemide korral abi ei kaastöötajatelt ega juhilt; töökeskkond ei vasta töötaja soovidele – ta eelistaks töötada siseruumides, aga ülesandeid tuleb täita väljas; töö iseloom ei sobi inimese iseloomuga – tagasihoidlik isik peab tegema aktiivset suhtlemist nõudvat tööd, mis talle ei meeldi; inimesel pole piisavalt teadmisi ja oskusi töö tegemiseks ja tööülesannete täitmiseks ning kui ta ei saa neid ka omandada (ei julge, pole ressursse vms); töötaja ei saa tööülesannetest aru või ei tea, mida temalt täpselt oodatakse; pingeid ja arusaamatusi klientide, kaastöötajate või juhiga esineb sageli ning need jäävad lahendamata; kaastöötajate ja/või juhtide sage vahetumine tekitab töötajas ebakindlust; tööülesanded jaotatakse ümber, kui muudetakse struktuuri ja kui töötajaid otsuste tegemisse ei kaasata; töötajal puuduvad võimalused ametialaseks arenguks ja ta pole olukorraga rahul; pidevalt on õhus koondamisoht või muu ebakindlus töö säilimise pärast; töötajal esineb tervisehäireid; isiklikud probleemid, sh pereprobleemid, takistavad keskendumist.

Mida teha, kui stressi tekitab see, et…

…sinu toakaaslasest kolleeg üle laua sööb või tal on mingid ebameeldivad kombed või imelik lõhn juures?

Eelkõige võiks rääkida kolleegist toakaaslasega, aga siinkohal on tähtis nüanss sellel, kuidas rääkida. Süüdistamine ja kritiseerimine lahenduseni ei vii. Vestelda tuleks iseendast lähtuvalt ilma hinnanguid andmata, nt kirjeldades, kuidas üle laua söömine häirib ja töö tegemist segab. Kui kolleegiga rääkimine midagi ei muuda, võib uurida, kas oma töökohta on võimalik ümber korraldada, et ebameeldivate kommetega kokkupuudet likvideerida.

…kollektiiv ja asutus on uus; kõik alles otsivad oma kohta ja vastutusalasid?

Uued kolleegid või uus töökeskkond võivad tekitada stressi ja ebakindlust. Püüa leida kolleeg, kellega saad rääkida nii tööga seotud kui ka muudel teemadel. Küsi alati, kui midagi arusaamatuks jääb või kui vajad lisainfot. Ole avatud ja pane tähele, mis sinu ümber toimub! Oma koha otsimine on loomulik ning katsetamine ja proovimine käib asja juurde.

Kuidas tööstressiga toime tulla? Uuri välja põhjused, püüa teha nimekiri – mis stressi tekitab? Vali välja põhjused, mida saad ise muuta, ja need, mida ise muuta ei saa. Põhjustest lähtuvalt otsi lahendusi, nt kui pole piisavalt teadmisi, tuleks leida võimalusi neid omandada. Välja lülituda aitavad meelistegevused ja -paigad, kuid tuleb meeles pidada, et need ei tohiks olla destruktiivsed (alkoholi liigtarbimine) ega langetada meeleolu. Arutle tööstressi tekitajate üle juhiga. Kui tunned, et sa ise uutesse võimalustesse ei usu ja lahendusi ei leia, ütle välja, et vajad nõu ja abi. Vajadusel pöördu spetsialisti poole juriidilise, psühholoogilise või muu abi saamiseks – see aitab teadmatuse ja hirmudega toime tulla. Võta puhkust – ehk vajad vaid taastumist. Otsi toimetulekuks ja enda maha rahustamiseks erinevaid tehnikaid, nt vabastav hingamine, jooga, meditatsioon, sundmõtete peatamine. Viimase sammuna võib kaaluda töökoha vahetamist.

Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.