Küsimus: mida saab tööandja teha, et töötajatel oleks hea töötada?

Vastab tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna jurist Anneli Lepik:

Kaasaegse, eduka ja lojaalse meeskonna toimimise eelduseks on omavaheline koostöö, lugupidamine ja üksteisega arvestamine. Just koos tegutsemine ja üksteise toetamine töösuhetes loob eeldused motiveeritud töökeskkonna tekkeks, kus iga töötaja soovib anda endast parima. Töötajate sooviks on tunda ennast tööl olles hästi ja hinnatuna ning järjest enam otsitakse just ühtset meeskonnatunnet. Enamik inimesi soovib ka seda, et neil oleks tööl arenguvõimalusi. Juhi ülesanne on aidata neid arenguvõimalusi märgata ja töötajatele pakkuda, kuid võimaluste kasutamine sõltub ka töötajast endast ja ametikohast.

Meeskond on juhi nägu. Muudatusi tuleb alustada tipust

Meeskondadele on omane olla oma juhi nägu. Just juhilt oodatakse suuniseid, kuidas erinevates olukordades käituda ja millised on ettevõtte väärtushinnangud. Kui juht kohtleb kõiki töötajaid viisakuse ja lugupidamisega, kandub see suhtumine edasi ka meeskonnaliikmetele. Pealtnäha väikesed, kuid olulised tegevused, nagu töötajate ettepanekute, ideede või murede ärakuulamine ja tähtsate sündmuste meelespidamine, annavad märku sellest, et juht tõesti hoolib oma töötajatest ja väärtustab neid. Tööelus saabki sageli probleemiks see, et juht kas ei pea oluliseks või unustab oma töötajate ideid kuulata, neid vajadusel arvestada ja töötajaid selle eest tunnustada. See võib tekitada pingeid ja viia selleni, et töötaja lahkub mitte töö, vaid juhi käitumise pärast. Tööandjail tasuks teha oma meeskonnas regulaarseid intervjuusid, et välja selgitada ettevõtte arengukohad. Pahatihti juhtub, et alles siis, kui töötaja on üle andnud lahkumisavalduse, tehakse temaga intervjuu, et mõista, mida oleks võinud muuta ja parandada.

Töötajaid tasub usaldada

Ei ole ühtki olulist põhjust, miks juht peaks pidevalt kontrollima või töötaja otsustusvabadust piirama. Järjest enam tööandjaid võimaldavad olenevalt töö iseloomust ka kaugtööd. See annab töötajale paindlikud võimalused töö ja pereelu ühildamiseks ja vabaduse oma tööaega ise planeerida. Juhil tasub läbi mõelda, kuidas sel juhul tööd otstarbekalt korraldada. Enamasti ei ole põhjendatud nõuda töötajalt iga sammu ettekandmist ning alati reageerimisvalmis olekut. Pidev ja liigne kontroll näitab usaldamatust ja võib tekitada stressi. Kui see kestab pikka aega, võib see saada psühhosotsiaalsete pingete allikaks. Selle asemel tasub töötajale pakkuda võimalust näidata, milleks ta on tööalaselt võimeline. Kui töötaja tunneb, et juht teda usaldab, suureneb ka tema lojaalsus ja motivatsioon anda endast rohkem. Usaldus mõjub positiivselt ka koostööle.

Loo võimalusi ühistegevusteks

Hea meeskonnatunnetuse loomiseks tasub leida ressursse ning toetada ühisürituste korraldamist, olgu nendeks talve- või suveseminarid, ettevõtte strateegiapäevad, ühiselt veedetud lõunad või pühade ja muude sündmuste tähistamine. Üha enam leiab nii tööandjate kui ka töötajate hulgas toetust ühine heategevus. Koos minnakse näiteks lasteaedadesse või lastekodudesse ühisüritusi korraldama, kogutakse annetusi heategevusorganisatsioonide jaoks, abistatakse ja toetatakse kohaliku kogukonna algatatud ühisüritusi. Niisuguste tegevuste kaudu saadud kogemused ja elamused aitavad luua tugevamaid ja ühtsemaid meeskondi. Mida teadlikumad on kolleegid üksteise iseloomuomadustest, tugevustest ja nõrkustest, seda paremini osatakse omavahel suhelda, üksteisega arvestada ning vajalikul hetkel õigeid oskusi rakendada.

Kaasa ja suurenda läbipaistvust

Töötajate kaasamine lahenduste otsimisel ehk informeerimise ja konsulteerimise põhimõtete järgimine on alati põhjendatud. Arvestav juht annab töötajaile teada, milliseid valikuid ta otsuste tegemisel kaalub. Kui töötajad tunnevad, et nende arvamust ei võeta kuulda või nende tööd ei väärtustata, võib selline juhtimiskultuur viia töötajate läbipõlemiseni ning tekitada töökeskkonnas lisapingeid. Jagades kõigile väikesi, kuid meeskonna jaoks tähtsaid ülesandeid, tunneb igaüks, et nende panusest sõltub teiste heaolu. Kui juht on töötajatega näiteks ettevõtte finantsolukorra asjus avameelne, on töötajatel võimalik vähem muretseda töökoha võimaliku kaotuse pärast ja keskenduda selle asemel paremini tööle. Nii väheneb ka võimalus, et tööandja jaoks väärtuslikud töötajad organisatsioonist lahkuvad, sest tunnevad ebakindlust.

Ükskõik, kas meeskonnas on tegemist juhtival kohal või madalama taseme kolleegiga, staažika või värskelt liitunud töökaaslasega, tuleb kõigi suhtes olla lugupidav ning mitte eelistada üht töötajat teisele. Halb töökultuur, näiteks juhi subjektiivne suhtumine töötajatesse, on ka tööotsijatele kergesti märgatav ja mõjub negatiivselt tööandja kuvandile tervikuna. Kaasates võimalikult paljusid, olenemata nende rollist, innustab juht kõiki töötajaid andma endast parima ja nii suureneb töötajate lojaalsus.

Kiida ja tunnusta

Iga inimese jaoks on oluline saada aeg-ajalt tunnustust, olenemata tema saavutuse suurusest. Suurtes ettevõtetes või meeskondades võib kõikide töötajate panuse märkamine olla keeruline. Juhi jaoks on siiski oluline märgata kõiki ja hästi tehtud töö eest tunnustada. Tunnustada tuleb näiteks siis, kui töötaja ületab ootusi või saab mõne suurema projekti lõpetatud. Teisalt on vajalik olla toeks ka neile, kes kõigega võib-olla nii hästi toime ei tule. Juht peab andma sõnumi, et vigade tegemine ja eksimine on teatud piirini lubatud ning terve meeskond on vajadusel olukorra lahendamisel abiks.

Kokkuvõttes on meeskond see, kellega jagatakse töövõite ja -kaotusi ja ollakse üksteisele toeks nii rõõmudes kui ka muredes. Veedame ju tööl enamuse oma päevast. Luues ja hoides töötajatevahelisi asjalikke ja üksteist arvestavaid suhteid, vähendab see tööstressi, muudab meeskonna lojaalsemaks, produktiivsemaks ning kasvatab ettevõtte edu ja mainet.

Allikas: Ajakiri Tööelu