1. jaanuarist 2019 jõustunud muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toovad kaasa tööandja halduskoormuse vähenemise. Muudetakse tervisekontrolli korraldamise tähtaega, paindlikumaks muutub töötajate juhendamine ja lihtsustub juhendamise registreerimise kord.

Tööandjale antakse hoovad, et mõjutada töötajat järgima ohutuid töövõtteid ja kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid. Samuti suurenevad tööandjale trahvimäärad rikkumise korral.

Muudatused tervisekontrolli tegemisel

Edaspidi võib  tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli oluliselt pikema tähtaja jooksul. See tähendab, et tervisekontrolli võib läbi viia katseaja jooksul (neljakuulise perioodi jooksul arvates töötaja tööle asumisest), mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Oluline on rõhutada, et tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsis välja selgitama töötaja tervisekontrolli vajaduse, ehk kui riskianalüüsi tulemusel puutub töötaja ohuteguritega kokku või need võivad mõjutada tema tervist, siis tuleb töötajale korraldada tervisekontroll.

Erisusena tuleb töötaja suunata tervisekontrolli enne töökeskkonnas ohuga kokkupuutumist ehk enne töö alustamist juhul, kui töökeskkonnas esinevad sellised ohud ja ohutegurid nagu bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid, mutageenid, kokkupuude plii ja selle ühenditega või asbestitolmuga. Lisaks jääb kehtima tervisekontrolli korraldamise kohustus öisel ajal töötavale töötajale (öötöötaja) enne öösel töötamise alustamist.

Hoolimata riskianalüüsi tulemusest on kohustus tervisekontroll korraldada öisel ajal töötavale töötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga.

Töötajate juhendamine

Muudatuste tulemusel on tööandjal rohkem paindlikust ja otsustusõigust, kuidas ja millises ulatuses töötajat juhendada. Enam ei määratleta juhendamise liike seaduse tasandil, mis olid esmane, sissejuhatav ja täiendjuhendamine, vaid juhendamine jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks juhendamiseks. Praktilise juhendamise käigus korraldab tööandja töötajale praktilise väljaõppe, võttes arvesse töö eripära, keerukust ja ohtlikkust. Väljaõppe eesmärk on ohutute töövõtete omandamine. Tööandja peab veenduma, et enne töö alustamist on töötaja omandanud ohutud töövõtted ja oskab neid praktikas kasutada.

Samuti lihtsustub juhendamise registreerimise kord. Vastavalt muudatustele registreerib tööandja juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega väheneb oluliselt tööandja halduskoormus ja ei ole kohustust pidada põhjalikku juhendamise registreerimise päevikut, vaid registreeritakse vajalikud andmed (juhendamise kuupäev ja sisu). Lisaks on leevendused vorminõuetele ehk juhendamise saab tööandja registreerida ja töötaja kinnitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel.

Leppetrahvi rakendamise võimalus

Varem kehtinud õiguses polnud tööandjal võimalusi töötaja mõjutamiseks, v.a töölepingu seadusest tulenev hoiatamine, millele järgneb rikkumiste kordumise korral töösuhte lõpetamine. Kuid nüüd, kus töötaja ei täida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid või rikub neid tahtlikult, põhjustades tööõnnetuse ohu või halvimal juhul tööõnnetuse toimumise, saab tööandja ennetava meetmena leppida kokku leppetrahvis, mis reeglina peaks töötajat distsiplineerima.

Leppetrahvi kokkuleppimisel kehtivad seaduses toodud piirangud. Näiteks ei tohi kokkulepitav trahvisumma olla suurem töötaja ühe kuu keskmisest palgast ja tööandja peab olema töötajat juhendanud. Tasub ka teada, et leppetrahv peab olema mõlemapoolne. See tähendab, et kui leppetrahvi kokkulepe on sõlmitud, saab ka töövõtja tööandjalt leppetrahvi nõuda, kui see on näiteks jätnud töötaja juhendamata või pole taganud isikukaitsevahendite olemasolu.

Vähendatakse tööandja halduskoormust

Muudatustega kaob ära tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni ettevõtte tegevuse alustamisest või äritegevuse muutumisest, sest asjakohane informatsioon on avalikult kättesaadav äriregistri vahendusel ning dubleerival andmete esitamisel puudub vajadus ja põhjendatud eesmärk.

Lisaks ei pea tööandja esitama tööinspektsioonile raportit iga tööõnnetuse kohta, vaid üksnes juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või töötaja surm, viimasel juhul teavitab tööandja ka politseid. See muidugi ei tähenda, et tööandja kerge tööõnnetuse uurimisega tegelema ei peaks, sest uurimise eesmärk on ikkagi välistada sarnaste tööõnnetuste kordumist tulevikus, küll aga kaob ära kohustus esitada sellise tööõnnetuse kohta raport.

Suurendatakse trahvimäärasid

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest suurendatakse trahvimäärasid ning tööinspektsioonil on õigus määrata kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Suurema rahalise karistuse eesmärgina on välja toodud tööandjate motiveerimine senisest enam täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.