Kui töö laad seda nõuab, peab tööandja töötajale väljastama tööriided. Näiteks tuleb tööriided väljastada tolmuse ja määriva töö puhul. Samuti tuleb tööriided väljastada töötajatele, kes töötavad külma käes ja õues. Artiklis tuleb eelkõige juttu sellest, millega arvestada kevadiseks ajaks tööriiete soetamisel. Õues töötamine tähendab meie kliimas pahatihti töötamist külmas, tuules ja vihmas. Kuna temperatuuri kõikumine aasta läbi on üle 50 kraadi, tähendab see seda, et ühe komplekti tööriietega hakkama ei saa.

Jalanõud

Tööjalanõusid on kahte liiki. Isikukaitsevahendina turvajalanõud, mis on varustatud näiteks turvanina ja torkekindla tallaga, ja tööjalanõud, mis on mõeldud töötajatele, kelle töö on seotud pideva käimise ja seismisega. Artiklis ei tule juttu turvajalanõudest, vaid tööjalanõudest.

Kui töö on seotud pideva seismise ja käimisega, võib vale tööjalats põhjustada muutusi pöialuudes ning pöia risti- ja pikivõlv võib lameneda. Sellised muutused pöidades põhjustavad selja- ja jalavalusid ning võivad põhjustada muutusi selgroo füsioloogilistes kõverustes ja nõgusustes. Jalatsite valimisel tuleb lähtuda individuaalsest sobivusest töötajale. Selleks, et vältida töötajate pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida võivaid tervisehäireid, tuleb väljastada töötajatele tööjalatsid, mis on kannarihmaga, 2-3 cm kõrge kontsa ning tallatoega.

Kui tööd tehakse õues näiteks kevadisel lumesulamise ajal, suvel vihmaste ilmadega või tuleb liikuda mööda niisket metsaalust, siis tuleb arvestada, et jalanõud oleksid vettpidavad, aga samas ei ajaks jalgu higistama.

Näiteks on head Gore-Tex- või muust analoogsest materjalist saapad, mis hingavad, st juhivad niiskuse saapast välja, kuid ei lase niiskust väljast saapasse. Selleks, et hingav saabas oma tööd saaks teha, tuleb valida ka sobivad sokid. Näiteks ei sobi villane sokk, mille kiud ummistavad membraanid ja saapa head omadused kaovad. Üks variant on kasutada termosokke, mis juhivad niiskuse jalalt eemale, hoides sellega jalad kuivad ja soojad.

Lisaks tehnilistele omadustele peab jalanõu olema kandjale mugav. Levinud hea praktika on see, et ettevõttes valitakse välja mõned jalanõu mudelid lähtuvalt omadustest ja töötajad saavad eri mudeleid proovida ja otsustada, milline on temale kõige sobivam. Jalanõu sobivust ei saa otsustada ainult lähtuvalt suurusnumbrist. Inimeste jalad on eri kõrguse ja laiusega ning selle kõigega tuleb jalanõude soetamisel arvestada. Kindel on ka see, et ilma proovimata ei ole võimalik sobivat ja mugavat jalanõud osta. Oleme ju kõik olnud olukorras, kus ilus king, mis on sobiva hinna ja suurusega, siiski mingil põhjusel jalga ei sobi.

Jope ja püksid

Kui töötajal tuleb kogu või osa oma tööajast töötada õues, peab tööandja väljastama talle tööks sobivad tööriided. See, millised on sobivad tööriided, sõltub töö iseloomust. Füüsilise töö tegijatele on vaja riideid, mis ühelt poolt juhivad niiskuse kehast eemale ja teiselt poolt ei lase niiskust ja vihma jope sisse. Samuti on oluline, et jope peaks tuult.

Tootjatel on kasutusel erinevad materjalid ja indeksid. Jälgida tuleks, et riietel oleks märked veepidavuse ja hingavuse kohta (waterproof, breathability). Isiklik kogemus näitab, et jope, mille vihmapidavuse indeks oli 10 000, talus keskmise tugevusega vihma neli tundi, st ka pärast nelja tundi vihma käes matkamist ei laskunud jope mitte kusagilt vett läbi. Vihmapidavuse puhul on oluline, et jope õmbluse oleksid teibitud (taped seams), vastasel juhul hakkab vihm tulema läbi õmbluste.

Igasuguse tehnilise riietuse puhul on oluline riietuse hooldamine. Riiete pesemisel tuleb täpselt järgida pesujuhendis toodud nõudeid. Enamasti on keelatud keemiline puhastus, sest selle käigus eemaldatakse riietel olev kaitsev kiht. Samuti on enamasti keelatud tsentrifuugimine (mistahes pööretel), sest tsentrifuugimise käigus surutakse jope kortsu vastu tsentrifuugi, nii võib jopet kaitsev kiht murduda ja mitte enam toimida.

Ettevõtte logode jopele panemisel mõelge läbi, et jope omadused kannatada ei saaks. Näiteks logo tikkimisel tehakse kangasse augud, millest hakkab vihm esimesena läbi tulema.

Tööriiete pesemine

Kui tööandja on töötajale tööriided väljastanud, on tal ka kohustus organiseerida tööriiete pesemine.

Kuidas tööandja tööriiete pesemise korraldab, on jäetud tema valida. Võimalik on kasutada pesumaja teenust, osta pesumasin ja pesupulber või leida muu lahendus. Praktikas on enamlevinud see, et tööandja korraldab tööriiete pesemise pesumajas või kasutatakse renditud tööriideid koos pesemisteenusega. Kasutusel on ka variant, kus tööandja ostab pesumasina ja näiteks koristaja ülesanne on muuhulgas ka tööriiete pesemine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud põhimõte, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Kui tööandja soovib sõlmida töötajatega kokkuleppe, et töötajad pesevad tööriideid kodus, ei tohi see töötajatele kaasa tuua lisakulutusi (nt kulutused pesupulbrile). Sellised lisakulutused tuleb hüvitada. Kindlasti tuleb saavutada tööriiete kodus pesemiseks kokkulepe iga töötajaga eraldi, tööandja ei saa sundida töötajat kodus tööriideid pesema. Näiteks ei pruugi töötajal olla võimalik sellist kokkulepet sõlmida, sest tal ei ole kodus pesumasinat.

Päikeseprillid

Kevadel hakkab päike kõrgemalt käima ja eredamalt paistma ning kogu maailm paistab helgem ja parem. Selleks, et seda ilu terve elu jooksul nautida, tuleb oma silmi hoida. Üks osa silmade tervise säilitamisel on päikeseprillide kandmine.

Kui töötaja teeb õues tööd, tuleb päikeseprillid soetada tööandjal, sest tegu on töökeskkonnas esineva füüsikalise ohuteguriga (UV-kiirgus) ja tööandjal on kohustus ohutegurite mõju vähendada või vältida. Kevadisel ajal tuleb arvestada ka pimestamisega, mille põhjus on päikese peegeldumine lumelt. Päikeseprille vajavad näiteks autojuhid, tõstukijuhid, haljastustöötajad jne.

Päikeseprillide valimisel tuleb veenduda, et päikeseprillid ka UV-kiirguse eest kaitseksid. Päikeseprillid võiksid vastata standardi EN 172 “Isiklikud silmakaitsevahendid. Pimestava valguse filtrid tööstusliku kasutamise jaoks” nõuetele. Märge standardile vastavuse kohta on prillide või pakendi peal.

Arvatakse, et mida tumedam on prilliklaaside toon, seda suuremat kaitset nad pakuvad. Tumedamad klaasid muudavad inimese pupillid tavapärasest suuremaks ja kui prilliklaasid ei kaitse UV-kiirguse eest, muutuvad suurenenud pupillid ohtlikule kiirgusele vastuvõtlikumaks. See tähendab, et kasutades päikeseprille, mille kaitseomadused ei ole kontrollitud, võib kasu asemel endale rohkem kahju teha.