Tubakaennetus töökohal

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tubakaepideemia tapab igal aastal 6 miljonit inimest, olles seega juhtivaks surma põhjustajaks üle maailma. Enam kui 600 000 ohvrit on mittesuitsetajad, kes surevad tubakasuitsuga saastunud õhu sissehingamisest tekitatud haigustesse.

On oluline märkida, et tubaka tarvitamine on peamine ennetatav suremuse põhjustaja maailmas. Tööandjal on tubakaennetuses vastutusrikas roll. Seetõttu ei tohiks jätta kasutamata võimalust kaitsta kõikide töötajate tervist ja töövõimet. Eesti töötajatest (sh mittesuitsetavatest) on kümnendik sunnitud tubakasuitsuga kokku puutuma töökohal. Tööheaolu loomine organisatsioonis ja tervist väärtustava maine kujundamine läbi tubakavaba keskkonna hoidmise on iga tööandja ja juhi võimuses. 

Mida tähendab tubakavaba töökoht

Töökoht on suitsuvaba, kui

  • suitsetamine, sealhulgas elektrooniliste sigarettide kasutamine ei ole lubatud ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevatel töötamiskohtadel või muudel töötamiskohtadel, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel;
  • töökoha siseruumides ei ole suitsuruume, ja võimalikud suitsetamiseks ettenähtud kohad ei ole silmapaistvad, asuvad piisavas kauguses hoonetest, et tubakasuits ei pääseks suitsuvabadesse siseruumidesse;
  • suitsetamine on keelatud tööajal ning puhkepauside välisel ajal;
  • uusi suitsetamiseks ette nähtud kohti ei looda ning neid ei ole ettevõtte territooriumil või tööruumides paiknevates töötamiskohtades;
  • töökohas toimuvad üritused on suitsuvabad;
  • tubakatooteid ei müüda töökohal;
  • suitsetajaid toetatakse suitsetamisest loobumisel;
  • märgistus tubakavabast töökeskkonnast on hoonete välisustel;
  • töökuulutuses on välja öeldud, et töökoht on tubakavaba; 

Passiivne suitsetamine

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tapab tubakasuits igal aastal 600 000 kaudset ehk passiivset suitsetajat. Nad ei läida ise sigaretti, kuid hingavad sisse suitsetajate poolt tubakavinguga saastatud õhku.

Suitsetaja poolt väljahingatavas suitsupahvakus on 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Selles on: 3,5 korda rohkem tõrva; 6,8 korda rohkem vingugaasi (CO-d) ja 6 korda rohkem nikotiini kui selles tubakavingus, mille suitsetaja ise oma kopsudesse tõmbab. Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab 10 mittesuitsetajast 7-l mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, köhaärritust, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist. Eriti ohustatud on need inimesed, kes põevad astmat, bronhiiti ja veresoonkonna kroonilisi haigusi, aga ka ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed.

Tubakasuitsuse õhu sissehingamisel ilmneb selle tervist kahjustav toime ka pikemas perspektiivis. Nii võib näiteks suitsetaja mittesuitsetavatel pereliikmetel tõusta kopsuvähki haigestumise risk kuni 30%.

Tubakasuits ei ohusta mittesuitsetajaid mitte ainult ruumides, vaid ka sõidukites või muudes rajatistes. Kahjulikud ained kinnituvad tekstiilidele ja muudele pindadele ning püsivad seal pikka aega.

Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Seetõttu soovitab WHO inimeste tervise kaitseks 100% suitsuvaba keskkonda.

Tubakasuitsuses keskkonnas viibimise täiendavad riskid mittesuitsetajatele:

  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK ja astma (+40–60%);
  • Kopsuvähk (+30%);
  • Südame-veresoonkonnahaigused (+25%);
  • Keskkõrvapõletikud;
  • Imiku äkksurma sündroom;

Olulist passiivse suitsetamise kohta.

  • Ükski tubakasuitsu kogus ei ole ohutu.
  • Viibides suitsetaja juures, hingatakse sisse samu ohtlikke aineid. Passiivse suitsetamise eest ei ole kaitset – isegi väikese koguse tubakasuitsu sissehingamine on ohtlik.
  • Suitsuvabad alad ei kaitse mittesuitsetajat tubakasuitsu eest. Me isegi ei pruugi teada seda, et tubakakeemiat sisse hingame. Ka akende avamisest ja õhu filtreerimisest ei ole abi.
  • Rasedad naised, eakad inimesed ning südame- või hingamisprobleemidega inimesed peaksid olema eriti ettevaatlikud. Eriti kaitsetud on lapsed.
  • Tubakasuits ohustab inimesi kodudes, autodes, töökohtadel, avalikes kohtades.
  • Ohtlikud ained jäävad riietele, mööblile, vaipadele ning sõidukitesse mitmeteks tundideks või päevadeks, isegi kuudeks ja mõjutavad nii märkamatult meie tervist.

Mõju tööandjale

Tubakatoodete tarvitamisega ei kaasne sugugi ainult kahjud töötajate tervisele. Tööandja vaatevinklist toob suitsetav töötaja võrrelduna mittesuitsetajaga kaasa ka suuremaid majanduslikke kulutusi, mida tingivad näiteks:

  • töölt puudumine (absenteeism);
  • töötajate haigus- ja/või elukindlustusega seonduvad kulud ja nõuded;
  • töötajatele makstavad mitmesugused hüvitised, samuti töötervishoiukulud;
  • õnnetusjuhtumid, tulekahjud ning neist tulenevad hoonete, töövahendite ja seadmete kahjustused, millele lisanduvad kindlustuskulud;
  • suitsust tingitud reostus (suuremad puhastus- ja hoolduskulud);
  • mittesuitsetajate ja passiivsete suitsetajate haigestumine ning ebamugavus nii töötajatele kui ka klientidele (sealhulgas mainekahju) jms. 

Tubakavabast keskkonnast võidavad nii tööandja kui ka töötaja 

Tööandja võit

  • tubakavaba keskkond aitab luua turvalist ja tervislikku töökohta;
  • ettevõtte otsesed kulutused tervishoiule võivad väheneda;
  • suitsust (sh tahmast), tikkudest ja sigaretikonidest tingitud hoolduskulud vähenevad;
  • kontorite sisustus, vaibad ja mööbel peavad kauem vastu;
  • töötajate üldine terviseseisund ja enesetunne paranevad tubakatarvitamise lõpetamise (vähendamise) järgselt;
  • väheneb tulekahju oht; töötajate suurem pühendumine ja tööaja tõhusam kasutamine.

Töötajate võit:

  • tubakavaba keskkond loob turvalisema ja tervist hoidvama töökoha;
  • tööandja hästi planeeritud ja hoolsalt teostatud pingutused tubakakahjude vähendamisel töötajate ja nende pereliikmete tervisele on sõnum tööandja hoolivusest ja töötaja väärtustamisest;
  • mittesuitsetavad töötajad ei ole sunnitud tööl passiivselt suitsetama;
  • suitsetavad töötajad hindavad ettevõtte selget tubakapoliitikat;
  • selgelt kirjeldatud tubakavaba töökoha protseduurid lihtsustavad kõikide, sh juhtide tööd. 

Tubakavastased tegevused töökohal

Tinglikult võiks organisatsioonid jagada kahte rühma: tubakavaba keskkonna loomisega juba alustanud organisatsioonid ja need organisatsioonid, kes alles alustavad.

Alustavad organisatsioonid võiksid oma tegevusi kavandada järgmiste etappidena:

  1. Tööandja otsus alustada tubakavaba töökoha loomisega ja töötajate teavitamine otsusest. Organisatsiooni otsus olla tubakavaba töökoht on mainekujunduslik otsus ning eeskujuks teistele organisatsioonidele.
  2. Töörühma loomine (või mõne olemasoleva tervisealase töörühma kasutamine) ja selle eesmärkide ning töökorra kokkuleppimine.
  3. Olukorra hindamine ja analüüs.
  4. Eesmärkide seadmine lühemaks ja pikemaks ajaperioodiks, eelarve kujundamine.
  5. Vahehindamiste, sekkumiste ning töörühma tegevuse täpsem kavandamine.
  6. Kommunikatsiooniplaani koostamine, töötajate teavitamine kavandatavate sekkumismeetmete, samuti hindamistulemuste osas.
  7. Organisatsiooni hoonete ja territooriumi järk-järgult tubakavabaks muutmine, suitsetamise alade vähendamine.
  8. Tubaka tarvitamisele alternatiivide pakkumine puhkepausideks:
    – puhkeruumide või alade arvu suurendamine,
    – spordivahendite vm lõõgastavate vahendite soetamine (nt trenažöörid, lauamängud jms),
    – täiendavate puhkevõimaluste loomine territooriumil (nt võimlemisvõimalused).
  9. Tubaka tarvitamist tauniva keskkonna kujundamine: 
    – selgete sõnumite edastamine erineval moel nii ruumi(de)s kui ka (teabe)materjalides (nt plakatid  töökeskkonnas); 
    – korrektne märgistus töökeskkonnas (suitsetamist keelavad sildid, suitsetamise ala tähistavad sildid); 
    – suitsetamisest loobunute edulugude esitamine sisekommunikatsiooni vahendusel; 
    – suitsetama õhutavate materjalide ja toodete vältimine (nt tubakatootjate logodega esemed,    sigaretikujulised maiustused jms).
  10. Töötajate toetamine tubakast loobumisel: koolitused, nõustamine, tugirühmade tegevus.

Kui eelpool loetletud tegevused (eesmärgid) on juba alustatud (täidetud), on võimalik liikuda järgmiste tegevuste juurde.

  1. Töötajatele pakutakse jätkuvalt tuge tubakast loobumisel.
  2. Töökohal asuvates müügipunktides ja kauplustes ei müüda tubakatooteid.
  3. Tööandja esindus- ja muud ruumid on tubakavabad.
  4. Võimalikud suitsetamise alad on paigutatud vähekäidavatesse kohtadesse, et tubakasuits ei ohustaks töötajaid.
  5. Suitsetamine keelustatakse täielikult kõikides tööruumides ja organisatsiooni territooriumil (töö ajal ei suitsetata).
  6. Tubakavaba organisatsiooni staatus märgitakse ära töökuulutustes (jm).
Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll