Laupäeval, 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva.
Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja vastavalt pühade ja tähtpäevade seaduse § 1 on tööandjal kohustus Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva lühendada 3 tunni võrra. Rahvuspühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.
Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühale eelneval reaalsel tööpäeval ehk reedel, 23. veebruaril. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks, osalise tööajaga töötaja, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, rahvuspüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.
Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt.
Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ja need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada rahvuspühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad rahvuspühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.
Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva eel.
Loe lisaks: Töötasu arvestus, kui vahetus algab rahvuspühal ja lõppeb tavalisel tööpäeval
Rahuga edasi, Eesti!
