Juba 1. juulist 2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust (mõningate eranditega) ja alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Maksustamise seisukohalt võib  ühe lausega mainida, et residendist füüsilisele isikule makstud  haigushüvitiselt  tuleb kinni pidada tulumaksu 21% ja sotsiaalmaksuga maksustatakse hüvitise osa, mis ületab töötaja keskmist töötasu.

Tulumaks

Maksu-ja tolliameti lehelt võib lugeda, et tööandja haigushüvitis deklareeritakse residendist töötaja (avaliku teenistuja) puhul maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 koodi 07 all, mitteresidendist töötaja puhul lisa 2 koodi 15 all, mitteresidendist avaliku teenistuja puhul koodi 19 all.

Residendist töötajatele ja teenistujatele makstud hüvitiselt kuulub  tulumaks kinnipidamisele tulumaksuseaduse (TMS) § 41 lg 1 alusel, kuid arusaamatuks jääb  maksuhalduri seisukoht, nagu ka mitteresidendile makstud haigushüvitis kuuluks Eestis maksustamisele.

Mitteresidendi maksustatavad tulud on loetletud TMS § 29 ja tuleb arvestada, et maksustatavate tulude loetelu on lõplik.  TMS § 29 lg 9 on kenasti märgitud, et tulumaksuga maksustatakse mitteresidendile Eesti Haigekassa poolt ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis, kuid tööandja poolt makstav hüvitist maksustatavate tulude loetelus toodud ei ole.

Seega ei  tuleks tõena võtta maksuhalduri kodulehel kirjutatut, et mitteresidendile makstud haigushüvitiselt tuleks tulumaks kinni pidada ja deklareerida Lisal 2 vastavalt kas siis koodi 15 või 19 all.

Kui seadusandja ka kiirustades unustas TMS § 29 muudatuse tegemata, ei saa  maksuhaldur täita  seadusandja rolli ja  nõuda tulumaksu tuludelt, millelt seaduse alusel maksu õigus nõuda ei ole.  Tegemist ei ole olukorraga, kus võiks seadusest  mitut moodi aru saada ja kus maksuhalduri seisukohavõtt oleks igati asjakohane ja maksumaksjat abistav.

Olen veendunud, et antud olukorras summa, mis Eesti Vabariik mitteresidentide haigushüvitiselt peaks ka saama, ei ole mingil juhul väärt maksumaksjatele valeinfo esitamist, kuid igaüks saab teha siit omad järeldused. 

Sotsiaalmaks 

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS)§ 3 p3 alusel ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja ohutuse seaduse  §12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu.

SMS ei ole täpsustatud, missugust keskmist töötasu seadusandja on silmas pidanud, seetõttu on tööandjale keskmise töötasu leidmisel  antud valikuvõimalus.

Töötervishoiu ja ohutuse seaduse alusel maksab tööandja  töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).

Seega on  seadusandja näinud millegipärast võimaluse, et tööandja valitud keskmine töötasu võib olla 30% madalam töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Töötaja keskmine töötasu ja sellelt makstav sotsiaalmaks

Ravikindlustuse seaduse §-s 5 loetletakse kindlustatud  isikute ring. Kindlustatud isiku peamiseks tunnuseks on sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamine  ja/või sotsiaalmaksu maksmine Eesti riigi eelarvesse.  Sotsiaalmaksu maksmine ja hüvitise suurus on omavahel väga tihedalt seotud, sest hüvitise suurus sõltub otseselt töötasust, millelt kuulub sotsiaalmaks maksmisele Eestisse.  

Viimasena mainitu on oluline olukorras, kus töötaja töö tegemise asukohaks, kas ajutiselt või siis pikema perioodi jooksul on välisriik ja töötajale makstud tasult makstakse mingi periood sotsiaalmaksu välisriiki.  Sellisel juhul tekib olukord, kus ainult osalt töötajale makstud töötasult makstakse sotsiaalmaksu Eestisse ja haigushüvitise arvestamisel saab arvestada  ainult seda palga osa, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu Eesti seaduste alusel.  

Välisriigis sotsiaalmaksuga maksustatud palgatulult  haigushüvitise saamine sõltub aga konkreetselt selle riigi seadusandlusest.   

Kaja Tamm
Hansa Law Offices
kaja.tamm@hansalaw.ee