Riigikohtu ette jõudis 2019. aasta kevadel huvitav kaasus, kus maksu- ja tolliameti töötaja salvestas salaja arenguvestluse käigus enda ja teiste ametnike vahelist vestlust ning edastas selle MTA peadirektorile ja sisekontrolli osakonna ametnikule.
Põhjus, miks töötaja salvestas vestluse oli asjaolu, et tal oli vaja tõendeid, et tõendada tema töökiusamist. Kui ta oleks enne salvestamist küsinud nõusolekut, siis vestlus oleks võinud kujunenud teistsuguseks ning seepärast valis ta salajase salvestamise. Vaidlus tekkis aga kohtus selle üle, kas on rikutud isikuandmete reegleid.
Riigikohus kohaldas küll isikuandmete kaitse seadust ja andmekaitsedirektiivi, mis täna enam ei kehti, kuid kaasuse lahendamisel kohaldatud põhimõtted ja töötlemise alused on ka praegu kehtivas isikuandmete kaitse üldmääruses olemas. Sellest tulenevalt leiab autor, et riigikohtu käsitlust on võimalik kasutada ka vaidlustes, mis tekivad täna.
Riigikohus oli leidnud, et vaatamata sellele, et salvestatud on MTA töötajate vestlust, kes sel hetkel esindasid MTAd, kohalduvad ka nendele isikuandmete kaitse reeglid. Töötaja, kes salvestas vestlust ning edastas selle teistele on andmetöötleja. Riigikohus oli märkinud, et andmetöötlejal oli kaalukas õigustatud huvi saada töökiusamise tõendamiseks vajalikke tõendeid. Seega on töötlemise aluseks õigustatud huvi. Kas õigustatud huvi alusel tohib andmeid töödelda, tuleb tuvastada kaaludes erinevate isikute õigusi.
Ametnikel, kelle vestlust salvestati, on eraelu puutumatuse osana õigus, et nende tegevust teenistusülesannete täitmisel ei salvestataks ega seda salvestist ei edastataks kolmandatele isikutele.
Riigikohus kaalus mõlema poole õigusi ning leidis, et ametniku õigused on siiski vähem kaalukad, kui andmetöötleja huvi avaldada teenistusalase vestluse salvestis ametiasutuse juhtkonnale ja leidis, et isikuandmete kaitse põhimõtteid ei ole rikutud. Lisaks aga rõhutas riigikohus, et see seisukoht tugineb eelkõige asjaolule, et salvestis edastati vaid nendele isikutele, kes uurivad töökiusamist. Kui salvestis oleks edastatud kõrvalistele isikutele, siis ei pruugi õigustatud huvi kaalumine anda õiguse andmetöötlejale.
Kokkuvõttes antud lahendit saab teha järelduse, et kui töötaja soovib kolleegidevahelist vestlust salaja salvestada, siis tuleb täpselt kaaluda, kas on see õigustatud arvestades andmetöötleja soovitud eesmärki ning ka teiste vestluses osalevate isikute õigusi. Veelgi olulisem on asjaolu, kellele salvestis edastatakse.
